Ülevaade nakkushaigustest: Püsivat gripiviiruse levikut veel ei ole, jõuate veel vaktsineerida!

Ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste, sh ka COVID-19 ja grippi haigestumine püsib stabiilsena, haigestumuse intensiivsus on madal ja iseloomulik praegusele aastaajale. Püsivat gripiviiruse ja RS-viiruse levikut ei ole veel täheldatud. Praegu on kõige õigem aeg gripi vastu vaktsineerimiseks, sest organismil on aega viirusevastase kaitse kohandamiseks.

Gripp ja ülemiste hingamisteede ägedad respiratoorsed nakkused

45. nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2823 inimest, neist 41,3% olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 205,4. Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei olnud. Vanusrühmade järgi haigestusid enim kuni 5-aastased lapsed.

Sentinelseire andmete põhjal oli gripilaadsete viiruste suhtes positiivseks osutunud proovide osakaal 52,6%. Haigestumine oli seotud peamiselt rinoviirusega; registreeriti üksikud adeno- ja paragripiviirusega seotud haigusjuhud.

Laboratoorselt kinnitati 7 gripiviirust, neist üks A-gripiviirus.

TEHIKu andmetel oli hooaja algusest gripi tõttu haiglaravil 2 patsienti vanuses 4 aastat.

Muudel põhjustel hospitaliseeritud oli  kolmel patsiendil laboratoorselt kinnitatud gripiviirus. Nende keskmine vanus oli 85 aastat, neist üks patsient suri.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on gripi aktiivsus Euroopa Liidus madalal hooajalisel tasemel.

Terviseamet prognoosib, et nii COVID-19 kui ka teiste ägedatesse respiratoorsetesse viirushaigustesse haigestumine jätkab aeglast kasvu.

COVID-19 (11.11.2024 seisuga)

Nädala jooksul lisandus 779 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv püsib stabiilsena, kerge langustendentsiga. Haigestumus vähenes või jäi stabiilseks peaaegu kõikides vanuserühmades, välja arvatud 0–4, 10–14, 45–49 ja 80–84 aastaste hulgas. Nendes vanuserühmades kasvas haigestumus keskmiselt 16%. Suurim kasv (33,3%) oli vanuserühmas 0–4 aastat. Üle 60-aastased moodustasid 32,6% haigete üldarvust.

Haiglate andmetel hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 haiguse tõttu 22 patsienti. 16 patsienti ehk 72,7% olid üle 60-aastased. Üks inimene vajas intensiivravi ja üks oli juhitaval hingamisel. COVID-19 hospitaalinfektsiooni tõttu on haiglaravil 24 inimest.

Raske COVID-19 tõttu suri üks inimene vanuses üle 65 eluaasta.

Vaata detailsemat ülevaadet siit (PDF).

Terviseameti soovitused, kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi:

• Haigena püsi kodus! Mis tahes haigusnähtudega püsi kodus, kuni oled tervenenud. Haigena ei tohi käia tööl, koolis, poes ja mujal! Kerged sümptomid tervel inimesel võivad osutuda riskirühma kuuluvale inimesele eluohtlikuks. Ärge andke haigestunud lapsi eakatele inimestele hoiule; samuti ei tohiks haigena hooldada väikseid lapsi ega kokku puutuda riskirühma kuuluvate inimestega.
• Vaktsineeri ennast. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta. Vaktsineerida saab perearstikeskustes, mitmetes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti. 

• Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või perearsti nõuandeliiniga 1220.
• Haigena järgi käte- ja hingamisteede hügieeni ning võimalusel lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada.
• Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski.
• Järgi tervislikku eluviisi - maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.