Sa oled siin

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise ülevaade - 47. nädal

19.- 25. novembril pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 3081 inimest, neist üle poole olid lapsed.

Haigestumine püsib stabiilsena, haigestumuse intensiivsus on madal.

Etioloogilist struktuuri järgides saab öelda, et 70 protsenti kõikidest laboratoorselt kinnitatud proovidest olid viirusliku etioloogiaga, ülejäänud olid bakteriaalse päritoluga mikroorganismid.  Laboratoorselt leidis möödunud nädalal kinnitust üks A gripiviiruse juhtum. 

Haigestumiste põhjustajateks olid rinoviirused (20,7%),  paragripiviirused (17%) ja RS-viirused (9,4%).

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 234,2  Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei ole.

Haigestumine Euroopa regioonis 

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni  kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei täheldata üheski riigis, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse pea kõikjal.

Veel uudiseid samal teemal

11.02.2019

Terviseamet: enne reisimist tuleks end leetrite vastu vaktsineerida

Neljast sel aastal leetritesse haigestunust kolm nakatus reisil olles, leetrid tulid Eestisse nii Egiptusest, Ukrainast kui ka Sri Lankalt või Araabia Ühendemiraatidest.

Neljas inimene haigestus pärast kokkupuudet reisilt naasnud leetrihaigega.

22.01.2019

Terviseamet: suurimad ohud tervishoius on ulatuslik mürgistus ja epideemia

Tervishoidu puudutavate kriisiolukordade lahendamist juhtiva terviseameti avaldatud tervishoiusündmuste riskianalüüsi kohaselt on Eesti jaoks kaks kõige suuremat ohtu ulatuslik mürgistus ja nakkushaiguste epideemia.