Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine püsis stabiilsel tasemel

13. nädalal (26.03-01.04) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 5015 haigestunut, neist pooled olid lapsed.

Nii grippi kui ka ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on stabiliseerunud ja püsib keskmisel tasemel.  100 000 elaniku kohta haigestus eelmisel nädalal keskmiselt 374 inimest, nädal varem 361.

Keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Harjumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Narvas, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Haigestumine kasvas Harju, Lääne-Viru-, Põlva-, Rapla- ja Viljandimaal, teistes maakondades haigestumus kas langes või püsis stabiilsel tasemel.

Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse samuti keskmiseks ja gripi levikut laialdaseks. Gripi hääbumisest me seega veel rääkida ei saa. Vanusrühmade järgi haigestusid eelmisel nädalal enam kuni 15 aastased lapsed.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

13. nädalal said laboratoorse kinnituse 38 gripiviirust, need kõik olid A- gripiviirused. Eestis ringleb põhiliselt A-gripiviiruse alatüüp H3.

Erinevate respiratoorsete viiruste seas esines kõige enam gripiviirust (46%). Hooaja algusest on kinnitatud kokku 273 A- ja 25 B-gripiviirust.

Haigestumine Euroopas
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  hakkab grippi haigestumise kõrgaeg mööduma. Haigestumuse intensiivsust hinnati keskmiseks lisaks Eestile ka Prantsusmaal, Kreekas, Islandis, Lätis, Portugalis, Sloveenias ja Rootsis. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust juba madalaks.