Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine aasta teisel nädalal

Eelmisel, aasta teisel nädalal (09.01- 15.01.2012) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 2904 inimest, neist 44% olid lapsed. Arstide poole pöördunute arv püsib stabiilselt madalal tasemel. Suuri erinevusi haigestumuses maakondade lõikes ei ole.

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti eelmisel nädalal 90 korral, vanusrühmade järgi haigestusid enam kuni 5-aastased lapsed.

Haigestumisi põhjustas peamiselt paragripiviirus, kuid kinnituse leidsid ka üksikud adeno- ja RS- viirused ning üks alatüpeerimata A-gripiviirus.

Sentinelsüsteemi andmetel hinnatakse grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumuse intensiivsust madalaks. Gripiviiruse püsivat levikut ei ole täheldatud.

Olukord Euroopas

Suurt gripiviiruse levikut ei ole seni täheldatud üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid Norras, Islandis ja Hispaanias on domineeriva gripiviiruse tüvena juba määratud A(H3N2).

Gripiviirusest A(H3N2)

Gripi raskusaste ja epidemioloogilise ohtlikkuse tase sõltuvad otseselt gripiviiruse tüvest. Gripiviirus A(H3N2) on ringlisuses aastast 1968 ja olnud meilgi sellest ajast praktiliselt igatalviseks külaliseks. Viimati oli A(H3N2) gripiviirus ringluses 2009 aastal, pandeemiaeelsel talvel, mistõttu võib olla elanikkonna vastupanuvõime selle viiruse suhtes nõrgenenud.

Gripp on tõsine haigus ja võib alati olla raskemate tagajärgedega. Riskirühmadesse kuuluvatel inimestele, kelleks loetakse vanurid, lapsed ja teatud krooniliste haigustega patsiendid, on grippi põdemisel suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

A(H3N2) gripiviiruse kliiniline pilt ei erine teiste gripi viiruste poolt põhjustatud haigusnähtudest: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu- või lihasvalu või hingamisraskused. Samal ajal loetakse selle tüvega grippi haigestumise kulgu raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu.

Ennetusmeetmed

Terviseamet tuletab meelde, et kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.  Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6- elukuust.

Grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise ennetamiseks tuleks vältida rahvarohkeid kohti, pesta tihti käsi, aevastades ja köhides kata suu.

Loe gripi kohta lisaks siit.