Sa oled siin

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine aasta 4. nädalal

Grippi haigestumine on käesoleva aasta algusest alates pidevalt kasvanud ning jõudnud  4. nädalal (21.-27. jaanuar) märkimisväärse haigestumuse tõusuni.

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstiabi 6053 inimest, juurdekasv oli 42 protsenti.  

Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv samal ajavahemikul 109 protsendi võrra, mis näitab, et gripi kõrghooaeg on käes. Grippi haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 59%. Haigestumus on tõusutrendil.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 450. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Tallinnas, Harjumaal, Jõgevamaal ja Läänemaal.

Enim haigestuvad jätkuvalt kuni 5-aastased lapsed. Haigestunute juurdekasv väikelaste hulgas on siiski aeglustunud (juurdekasv 7,5%), kuid koolilaste seas täheldati haigestumuse 293-protsendilist tõusu (kolmekordne tõus), vanemaealiste (65a. ja vanem) hulgas kasvas haigestumus 166 protsenti, täiskasvanute seas 71 protsenti. E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 10 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel  hospitaliseeritud 57 patsienti, neist 16 vanusrühmas 0-4, kuus patsienti vanusrühmas 5-14; 25-vanusrühmas 15- 64 ning 10 vanemaealiste vanusrühmas. Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

4. nädalal kolmekordistus laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv. Kinnituse said 48 gripiviirust, neist 24 olid A- ja 24 B- gripiviirus. Täpsemalt määratleti 6 A-gripiviirust, nendest viis olid A gripiviiruse alatüübid (H3N2), üks A gripiviiruse A(H1N1).

Hetkel tsirkuleerivad Eestis üheaegselt kolm gripi viiruse tüüpi: A gripiviirus alatüüp A(H1N1), B gripi viirus ja A gripiviirus alatüüp H3N2.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 133 korral, neist  69 korral on olnud tegu A- ja 64 korral B-gripi juhuga.

Kuna gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste levik jätkub, juhib Terviseamet elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. 

Seepärast soovitame gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu tasakuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.

Haigestumine Euroopas (seisuga 26.01.2013)

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  loetakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Islandil, keskmiseks - Belgias, Tsehhis, Hispaanias, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Maltal, Norras, Hollandis, Slovakkias, Sloveenias, Rootsis ja Põhja Iirimaal (UK) . Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid kõikjal on täheldatud haigestumuse kasvu.

Kogu Euroopas tsirkuleerivad üheaegselt kolm gripi viiruse tüüpi: A gripiviirus alatüüp A(H1N1)pdm09, B gripi viirus ja A gripiviirus alatüüp H3N2.