Ülemiste hingamisteede viirusnakkused ja gripp 52. nädalal

Haigestumine on viimastel nädalatel vähenenud kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, kus haigestunute arv on kasvanud 34% võrra.
Haigestumise vähenemise põhjuseks võib tõenäoliselt  pidada pühi ja alanud koolivaheaega.

Uus gripp
29. detsembri seisuga on Tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laboris uuritud 1817 proovi uue gripi tekitaja suhtes. Alates maikuust on positiivse kinnituse saanud kokku 774 uue gripi A(H1N1) proovi, neist 728 oktoobrist gripihooaja algusest. Lahangu proove on uuritud uuele gripile 18-l korral, neist kümme on olnud positiivsed.

52. nädalal lisandus kaks uue gripi surmajuhtu, 30. aastane naine ja 68. aastane mees. Mõlemad põdesid kroonilisi haigusi.
 
 Epidemioloogiliste ja viroloogiliste andmete alusel võib öelda, et grippi haigestumise haripunkt on möödas, kuid haigestumine püsib kõikides maakondades suhteliselt kõrgel tasemel.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab tungivalt gripvastast vaktsineerimist  riskirühmadesse kuuluvatele isikutele.  
Alanud riskirühmade vaktsineerimine uue gripi vastu aitab kindlasti kaasa haigestunute arvu vähenemisele ja gripi tüsistuste vältimisele.
 
Viiruste etioloogiline struktuur
Viiruste etioloogilise struktuuri alusel esines 52. nädalal enam A-gripi viirust , neist domineeris uus gripp A(H1N1) – 73%.

Veerandil juhtudest olid haigestumised seotud muude  respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega sh. paragripi- ja adenoviirusega.
 

Haigestumine Euroopas
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  on haigestumuse intensiivsus  kõrge Kreekas ja Bulgaarias. Ülejäänud 18 riigis hinnatakse haigestumise intensiivsust keskmiseks.
Haigestumise väikest tõusu on märgitud  Bulgaarias,  ülejäänud Euroopa riigid on andnud teada haigestumuse tempo langusest.

Vanusrühmade järgi on kõikjal enam haigestunuid kuni 15. aastaste laste hulgas.