Ülemiste hingamisteede viirusnakkused ja gripp 4. nädalal

Haigestumuse langus oli suurim Hiiumaal, suurim haigestumuse tõus Saaremaal, Viljandi- ja Valgamaal.   

Haigestumuse trend  

Haigestumus 100 000 elaniku  kohta oli 264 (3.nädalal- 245).  Viiruste etioloogia Viroloogiliste uuringute põhjal ringlesid Eestis üheaegselt mitmed respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavad viirused. Viiruste hulgas domineerisid paragripiviirus (19%) ja RS-viirus (20%), gripi viirused on aga kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste hulgas hakanud kahanema. Uue gripi viiruse A/H1N1  osakaal langes nädalaga 29-lt protsendilt 15-ni, A-gripiviirus subtüpeerimata 19-lt protsendilt 3-ni.   Grippi haigestumise intensiivsust võib praegu hinnata madalaks.  Uus gripp

Hooaja algusest on Terviseameti nakkushaiguste laboris uuritud 2079 proovi uue gripi tekitaja suhtes. Positiivse kinnituse on saanud 854 uue gripi A(H1N1) proovi. 

Neljandal nädalal sai positiivse kinnituse 11 A gripi proovi, neist uuele gripile 9. 

Ühtegi uuest gripist põhjustatud surmajuhtu neljandal nädalal ei registreeritud. Gripihooaja algusest alates on surnud 16 inimest.  Lahanguproove uuele gripile on uuritud 33 korral, neist 13 on olnud positiivsed, kolmel juhul  diagnoositi gripp haige eluajal.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel on haigestumuse intensiivsus keskmine Armeenias, Bulgaarias, Iisraelis, Maltal, Moldovas, Poolas, Rumeenias ja Venemaal. Mujal hinnatakse haigestumise intensiivsust madalaks.

Haigestumise vähest tõusu on täheldatud ainult  Poolas ja Slovakkias. Vanusrühmade järgi on kõikjal haigestunud enam kuni 15. aastased lapsed.