Ülemiste hingamisteede viirusnakkused ja gripp 11. nädalal

Haigestumus 100 000 elaniku  kohta oli 259 (10.nädalal - 235). Grippi ja gripitaolistesse nakkustesse haigestunute arv jäi samale tasemele.  Vähest tõusu on küll täheldatud, aga see ei ole olnud seotud gripiviirustega. 

Kuna gripiviiruste poolt põhjustatud hingamisteede haigusi on ainult sümptomite põhjal raske eristada teistest respiratoorsetest haigustest, palume arstidel olla jätkuvalt valvsad ja pöörata kõrgendatud tähelepanu gripitaolistele haigusnähtudele. 

Viroloogiliste uuringute põhjal võib öelda, et Eestis ringles üheaegselt mitmeid respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavaid viiruseid, teistest enam on kasvanud respiratoor-süntsütiaalse (RS) viiruse ja paragripiviiruste osakaal.

Sel nädalal on saanud positiivse kinnituse 2 A gripi proovi ja 1 B gripp, kuid esmakordselt sel gripihooajal ei kinnitatud nädala jooksul ühtegi uue A(H1N1) gripiviirust.

Hooaja algusest on Tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laboris uuritud 2566 proovi uue gripi tekitaja suhtes. Positiivse kinnituse on saanud 882 uue gripi A(H1N1) proovi.

Seoses grippi haigestumiste vähenemisega peatab oma töö eelmisel kevadel alustanud gripi infotelefon, millel jagasid infot ja nõuandeid Terviseameti spetsialistid. Juhul kui olukord muutub, avatakse infotelefon uuesti. Viirushaigustesse haigestumisel saavad elanikud jätkuvalt nõu ja abi oma perearstilt või perearsti nõuandetelefonilt 1220.

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel oli haigestumuse intensiivsus  kõikides riikides madal. A/H1N1 -gripi osakaal vähenes ülemiste hingamisteede viirusnakkuste hulgas kuni 5 %-ni.

Kaheksa riiki: Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Norra, Põhja Iirimaa, Rumeenia, Sloveenia ja Taani andsid teada, et gripiga seotud haigusjuhte neil enam ei esine.