Ülemiste hingamisteede viirusnakkused ja gripp 1. nädalal

Kolmel järjestikusel nädalal on haigestumine vähenenud kõikides maakondades välja arvatud Tartumaal, kus haigestunute arv on 20 protsenti kasvanud. 100 000 elaniku kohta haigestus keskmiselt 245 inimest (53. nädalal – 338)

Uus gripp  Haigestumine gripisarnastesse nakkustesse püsib eelmise nädalaga võrreldes samal tasemel.  Sentinel süsteemi andmeid kasutades võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks ja levikut laialdaseks, kuna gripp on diagnoositud kõikides maakondades, v.a  Saaremaa ja Hiiumaa. 1. nädalal sai positiivse kinnituse 42 A gripi proovi. Uuele gripile uuriti samal ajal 101 proovi, neist 35 olid positiivsed, ühtegi surmajuhtu ei lisandunud. 11. jaanuari seisuga on Terviseameti nakkushaiguste laboris uuritud kokku 1902 proovi uue gripi tekitaja suhtes. Positiivse kinnituse on saanud 843 uue gripi A(H1N1) proovi, neist 797 oktoobri algusest.  Viiruste etioloogiline struktuur
Viiruste etioloogilise struktuuri alusel esines 1. nädalal endiselt enam A-gripi viirust, neist domineeris uus gripp A(H1N1). Umbes pooltel juhtudest olid haigestumised seotud muude  respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, nt paragripi- ja adenoviirus.   

Haigestumine Euroopas Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  on haigestumuse intensiivsus  keskmine Eestis, Prantsusmaal, Iirimaal, Rumeenias ja  Šotimaal. Ülejäänud 19 riigis hinnatakse haigestumise intensiivsust madalaks. Vaktsineerimine Grippi haigestunute ja võimalike tüsistuste arvu  vähendamise ennetamiseks soovitab Terviseamet inimestel end kindlasti gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerimisjärgne haigestumine mõnda teise respiratoorsesse nakkusesse on juhuslik kokkulangemine, kuna muid respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavaid viirusi on liikvel kümneid (paragripi, respiratoor-süntsütiaalne, adeno-, entero-, rino- jm viirused). Tegemist on ohutu ja suure efektiivsusega vaktsiiniga, mis ei põhjusta grippi haigestumist. Nagu kõik ravimid, võib ka vaktsiinid põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Väga sage (mõjutab rohkem kui 1-te kasutajat 10-st) • Peavalu • Väsimus • Süstekoha valu, punetus, turse või kõvastumine • Palavik • Lihase-, liigesevalu Sage (mõjutab 1-te kuni 10-t kasutajat 100-st) • Süstekoha kuumustunne, sügelemine või verevalumite teke • Suurenenud higistamine, külmavärinad, gripitaolised nähud • Kaela, kaenlaaluste või kubeme lümfisõlmede suurenemine Aeg-ajalt (mõjutab 1-te kuni 10-t kasutajat 1000-st)

• Käte või jalgade surisemistunne või tuimus
• Unisus
• Pearinglus
• Kõhulahtisus, oksendamine,
• Kõhuvalu, halb enesetunne
•  Sügelus, lööve
• Üldine halb enesetunne
• Unetus

Vaktsineerimine on vastunäidustatud:

• munavalgu ülitundlikkuse (Pandemrix);
• vaktsiini muude koostisosade ülitundlikkuse (Pandemrix ja Celvapan);
• ägeda palavikulise haiguse korral (Pandemrix ja Celvapan).

Tavaliselt lükatakse sellisel juhul vaktsineerimine edasi kuni tervenemiseni. Täiendavat informatsiooni uue gripivastase vaktsiinide kohta leiate Ravimiameti kodulehelt