Tervishoiutöötajate migratsioonivalmidus näitab tõusutendentsi

Kuna tunnustamise dokument kolme kuu jooksul aegub, siis soovisid 2009. aastal 32 tervishoiutöötajat oma kvalifikatsioonitunnustuse uuendamist.

Tunnustamise taotlemist saab pidada siiski ainult migratsioonivalmiduseks, sest tegelik teise riiki töölesiirdujate arv moodustab tunnustuse taotlejate kogu arvust keskmiselt 53-55%. See näitaja on püsinud stabiilsena alates 2006.a aastast.

Graafikust nähtuv esialgne buum 2004. aastal tulenes Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, mille järel pidid juba varem välisriikidesse tööle läinud tervishoiutöötajad tegema tagant järele korda ka oma „paberid“.  

Oluline muutus on varasemate aastatega võrreldes toimunud tõendi võtnud arstide ja õdede arvu suhtes. Kui esimestel liitumisjärgsetel aastatel moodustasid tõendi võtnute koguhulgast õed vaid ühe kolmandiku, siis alates 2009.aastast on õdede arv ülekaalus - 134 õde vs 106 arsti, 38 hambaarsti ja 6 ämmaemandat.

Oma osa on siin värbamisfirmade hoogustunud tegevusel õdede värbamisel. Eriti aktiivne on olnud Norra. Arstidest on nn pingereas esikohal ilma erialata arstid (tavakeeles üldarstid) - 38 üldarsti, nendest 13 residentuuris õppivat. Järgnevad perearstid (18), suhteliselt palju lahkus anestesiolooge ja sünnitusabi-günekoloogia erialaga arste, mõlemaid 9.

Riikidest, kuhu tööleminekuks sertifikaate võeti, juhib kindlalt Soome, kuhu läks 204 tervishoiutöötajat, neist 84 õde. Soome on olnud ka läbi aegade peamiseks vastuvõtjaks – ligi kolmveerand Eesti tervishoiutöötajatest on uue töökoha leidnud just Soomest.

Arstid eelistavad ka Suurbritanniat, aga õdede väljarännet juhib kindlalt Norra, kuhu võtsid tunnustuse 28 õde, kuid mitte ühtegi arsti!