Terviseamet võtab koroonaviiruse reoveeuuringu Tartu Ülikoolilt üle
Eelmisel aastal käivitas Tartu Ülikool reovee analüüsil põhineva SARS-CoV-2 eelhoiatuse seiresüsteemi, mis andis epidemioloogidele olulist infot koroonaviiruse leviku kohta. Uuest aastast võtab Terviseamet ülikoolilt uuringu üle.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik Merli Jõemaa selgitas, et Tartu Ülikooli eesmärk oli SARS-CoV-2 reoveeseire süsteemi välja töötamine ja meetodi arendamine. „Plaan nägi ette, et väljatöötatud reoveeuuringu osa antakse hiljem üle riiklikule laborile. Nüüd on see hetk kätte jõudnud ja järgmisest aastast viiakse laboriuuringud läbi Terviseameti Nakkushaiguste Laboris,“ lisas ta. Standardiseeritud metoodikal põhinevad rutiinsed regulaarsed seired ei ole üldjuhul teadusasutuse tegevuse eesmärk ning riiklikul tasemel seiret korraldab riik. “Seepärast toodi reovee seire Terviseameti koordineerimise alla,“ rääkis Jõemaa.
Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori ja reoveeuuringu senise juhi Tanel Tensoni sõnul on reoveeseire metoodika nüüdseks töökindel ja Terviseamet saab regulaarse seirega sujuvalt jätkata. „Tartu Ülikooli ja Terviseameti koostöö reoveeseire vallas jätkub siiski ka edaspidi, sest koroonaviirusega seonduvalt tuleb pidevalt uut infot. Oleme konsultantidena jätkuvalt olemas, kui peaks olema vaja metoodikat edasi arendada või kohandada. Samuti tegeleme edasi viirusetüvede genotüpiseerimisega,“ ütles Tenson.
Varasema 60 proovi asemel võetakse nüüd keskmiselt 34 proovi nädalas, kuid uuringu kvaliteeti see ei mõjuta. Proovid kogub vastavalt Terviseameti tellimusele Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Seireprotsessi sisus rohkem muudatusi ei tule, jätkub koostöö Tartu Ülikooliga. Seirekava hinnatakse iganädalaselt üle ning vajadusel tehakse muudatusi vastavalt epidemioloogilisele olukorrale.
Reoveeseire annab varajast infot nakkuse piirkondliku leviku kohta. „Seire on abiks kollete avastamisel, kui tegemist pole veel ulatusliku levikuga,“ sõnas Jõemaa.
Terviseamet jätkab reoveeproovide tulemuste avaldamisega sarnaselt varasemaga ning kogu info kantakse visuaalselt seirekaardile, mille leiab Terviseameti kodulehelt.
Veel uudiseid samal teemal
Hoiatav näide Lätist: Difteeria viis 3 last ja 1 täiskasvanu haiglasse, üks laps on raskes seisus
Möödunud nädalal sattus Lätis difteeria tõttu haiglaravile neljaliikmeline perekond – kolm last ja üks täiskasvanu. Üks laps vajab raske seisundi tõttu intensiivravi ning kõik nad olid haiguse vastu vaktsineerimata. Terviseamet hoiatab, et kuigi difteeria vastu on olemas efektiivne vaktsiin juba 1940. aastatest, on immuniseerimisega hõlmatus tänaseks langenud kriitilise piirini ning sarnased lokaalsed puhangud võivad aset leida ka Eestis.
Ülevaade COVID-19 levikust: nakatumine kasvab, kooli algus võib viiruse levikut veelgi hoogustada
Haigestumus COVID-19sse on taas kasvama hakanud ning kooli algus hoogustab viiruste levikut veelgi. Riskirühma kuuluvatel inimestel tuleks end seetõttu koroonaviiruse vastu vaktsineerida, sest vaktsiinid pakuvad jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu.