Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Terviseamet tuvastas mitmes suplusrannas koolera vibriooni

Terviseamet tuvastas Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa ja Pärnumaa suplusrandades koolera vibriooni. Tegemist on mittetoksiliste koolera vibriooni tüvedega (non-01/non-0139 Vibrio cholerae), mis ei oma epideemilist potentsiaali, kuid võivad 2-3% inimestest põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, haavanakkust, kõrva- ja nahapõletikku ning mädanikke. Ohustatud on eelkõige väikesed lapsed, nõrgenenud immuunsusega inimesed ja need suplejad, kelle nahal on marrastusi või haavandeid.

Terviseameti sõnul on veega levivad mikroorganismid muutunud aina aktuaalsemaks. Põhjused on seotud nii analüüsimeetodite arenemise, kliima soojenemise kui ka maailma avatuse ning aina intensiivsemaks muutunud veetranspordi ja inimeste liikumisega. Kliima soojenedes tõuseb üldine merevee temperatuur, mis loob koos madala soolasisaldusega soodsad tingimused lõuna pool elavate haigusetekitajate liikide levikuks jahedamatesse aladesse, sealhulgas ka Läänemerre ja Eesti rannikule.

Üheks selliseks liigiks, kelle levik ja arvukus Läänemeres võib suureneda, on vibrioonid. Isegi tänavu juuni kuu lõpus ja juuli kuu alguses olnud lühike kuid väga kuum suvi on olnud vibrioonidele soodsaks kasvutingimuseks ning hetkeseisuga on tuvastatud kaks-kolm vibrioosi haigusjuhtu. Kõikidel juhtudel oli tegemist alla aastaste lastega. Teistes Läänemere riikides, näiteks Rootsis ja Soomes, on pilt sarnane.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) jälgib olukorda ja annab teada suurenenud keskkonnasobivuse kohta vibrioonide kasvu jaoks merevees:
ECDC Vibrio Map Viewer https://geoportal.ecdc.europa.eu/vibriomapviewer/


Terviseamet alustas vibrioonide uuringuga 2019. aastal. Käesoleval suplushooajal on vibrioonide analüüse võetud kokku 14 mere äärsest supluskohast (Pirita, Pelgurand/Stroomi, Kakumäe, Haabneeme, Kassari, Liivalauka, Paralepa, Kuressaare, Mändjala, Pärnu Keskrand, Raeküla, Kabli, Toila ja Võsu). Analüüsitud merevee proovide alusel esineb vibrioone kõigis supluskohtades.

Erinevaid vibrioone on maailmas väga palju. 2011 aasta seisuga on klassifitseeritud 77 liiki, millest näiteks ainult ühes ehk kooleravibrioonide hulgas on omakorda üle 200 serotüübi. Neist kooleravibriooni serotüüpidest ainult 01 ja 0139 põhjustavad koolerat ja koolera epideemiaid ning sporaadilisi haigusjuhte. Terviseameti poolt suplusvee seire raames võetud analüüsides ei kuulu ükski leid tüvede 01 või 0139 hulka, mistõttu on Eestist leitud tüved mittetoksilised. Kuigi normaalse happesusega maomahl kaitseb inimest nakatumise eest, tuleks nõrgema tervisega inimestel siiski olla ettevaatlik – võimaluse korral vältida suplema minemist nahavigastuste/haavade/haiguste esinemisel ning suplusvee sisse joomist.

Koolera vibriooni tekitatud vibrioosi kohta leiab infot Terviseameti kodulehelt: www.terviseamet.ee/nakkushaigused-a-u/vibrioos.

Suplusvee seire andmetega on võimalik tutvuda Vee Terviseohutuse Infosüsteemi avalikus vaates: https://vtiav.sm.ee/?active_tab_id=SV

Veel uudiseid samal teemal

25.08.2023

Terviseamet korraldab Kohtla-Järvel tasuta ilu- ja isikuteenuste infopäeva

Terviseamet korraldab tasuta ilu- ja isikuteenuste infopäeva Kohtla-Järvel, kuhu on oodatud nii valdkonnas tegutsevad kui ka alles alustavad iluteenindajad.

24.07.2023

Terviseamet tuletab meelde: enne iluprotseduuri kontrolli teenindaja tausta!

Iluteenuseid ostes tasub eelnevalt läbi viia põhjalik eeltöö, sest kogemuse või kvalifikatsiooni puudumine võib viia suurenenud tüsistuste riskini, ebakvaliteetse tulemuseni ja halvimal juhul pöördumatute tervisekahjustusteni.