Sa oled siin

Terviseamet: enne reisimist tuleks end leetrite vastu vaktsineerida

Neljast sel aastal leetritesse haigestunust kolm nakatus reisil olles, leetrid tulid Eestisse nii Egiptusest, Ukrainast kui ka Sri Lankalt või Araabia Ühendemiraatidest.

Neljas inimene haigestus pärast kokkupuudet reisilt naasnud leetrihaigega.

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko sõnul tulevadki leetrid Eestisse välisreisidelt, kandjateks kas vaktsineerimata või siis kunagi ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud täiskasvanud. „Tänu süsteemsele vaktsineerimisele Eestis enam kohalikke leetreid pole, kuid nii mitmeski meile tuttavas riigis on need endiselt täiesti olemas,“ ütles Dontšenko, kelle sõnade kohaselt levivad leetrid näiteks nii Ukrainas, Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Rumeenias kui Venemaal. „Kõige tõhusam viis end ja teisi kaitsta on end leetrite vastu vaktsineerida. Seda peaksid kindlasti tegema need inimesed, kes palju reisivad.“

Lapsi vaktsineeritakse Eestis immuniseeriskava kohaselt kahe (vanuses 1 ja 13 eluaastat) MMR-vaktsiinidoosiga, mis annavad kaitse nii leetrite, mumpsi kui punetiste eest. Kui  laps on mingil põhjusel jäänud vaktsineerimata, saab vaktsineerimisealaseks nõustamiseks pöörduda kas perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Laste vaktsineerimine on tasuta.

Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid kas põdenud või pole nende vastu vaktsineeritud (või ei oma enda seisundi kohta infot),  soovitab terviseamet end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.

Samuti peaksid end uuesti vaktsineerima need täiskasvanud, kes on vaktsineeritud kas ühe doosiga või kelle kahe doosiga vaktsineerimine jäi aastatesse 1980 – 1992.

Lisaks reisimisele tuleks end leetrite vastu vaktsineerida ka siis, kui peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi või kui inimene töötab sellisel ametikohal, kus tuleb palju kokku puutuda erinevate inimestega.

Leetrid on väga nakkav haigus ning viiruse levikut saab piiritleda haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga. Oluline on kõikide lähikontaktsete väljaselgitamine, jälgimine inkubatsiooni perioodi jooksul ja vajadusel vaktsineerimine.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Leetrite viiruse leviku tõkestamiseks ja uute võimalike juhtude ennetamiseks palume leetritele viitavate haigusnähtude ilmnemisel viivitamatult võtta ühendust oma perearstiga.

Reisimeditsiini nõustamise/kabinettide asukohad leiab siit.

Veel uudiseid samal teemal

22.01.2019

Terviseamet: suurimad ohud tervishoius on ulatuslik mürgistus ja epideemia

Tervishoidu puudutavate kriisiolukordade lahendamist juhtiva terviseameti avaldatud tervishoiusündmuste riskianalüüsi kohaselt on Eesti jaoks kaks kõige suuremat ohtu ulatuslik mürgistus ja nakkushaiguste epideemia.

Foto: Pixabay
02.01.2019

52. nädal: grippi haigestumine hoogustub

 

Lõppenud aasta viimasel nädalal  pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2524 haigestunut, neist 47,5 protsenti olid lapsed. Laboratoorselt leidis kinnitust 210 gripijuhtu, mis on ligi kaks korda enam kui perioodil 17.-23. detsember registreeritud 109 gripijuhtu.