Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Tasuta PCR-testimine keskendub vanemaealistele ja riskirühmadele

Tasuta PCR-testimine keskendub vanemaealistele ja riskirühmadele

Terviseamet muudab alates 1. maist senist PCR testimise korda, mille kohaselt jäävad PCR testimise prioriteediks riskirühmad ja 60+ vanuses elanikud.

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma sõnul on PCR testimise vajadus siseriiklikult vähenenud ning nakkushaiguste seireks saab kasutada alternatiivseid lahendusi. „Viiruse leviku osas hinnangu saamiseks on võimalik rakendada sentinel-seiret ehk valimipõhist testimist, mida varasemalt on kasutatud gripi leviku jälgimiseks. Samamoodi viiakse riigis läbi reoveeseiret ja toimub Tartu Ülikooli seireuuring, mis annavad kokkuvõttes ülevaatliku pildi COVID-19 olukorrast riigis,“ rääkis Härma. Tema sõnul on oluline jätkuvalt testida vanemaealisi ja riskirühma inimesi, et prognoosida tervishoiusüsteemi koormust ja vajadusel luua täiendavaid COVID-19 voodikohti, jälgida viiruse epidemioloogilisi muudatusi vanemaealiste seas ning sekveneerida uusi muret tekitavaid tüvesid.

Terviseamet koostab koostöös erialaekspertidega testimise strateegia muudatuste kohta detailse juhendi, kus on kirjeldatud, kes kuuluvad riskirühmadesse ja millistel juhtudel on jätkuvalt vajalik koroonaviiruse tuvastamine PCR testi abil. Testimine riskirühmadele jääb kättesaadavaks testimispunktide ja mobiilsete proovivõtubrigaadide kaudu. Riskirühmadesse mitte kuuluvatele inimestele ei ole edaspidi vajalik PCR testi teha, kuid inimese enda soovil on selleks võimalus läbi tasuliste teenuseosutajate.

Kuivõrd PCR testimise osatähtsus on aja jooksul vähenenud, suletakse maikuust ka HOIA mobiilirakendus, mis teavitas kasutajaid lähikontaktidest viirusekandjaga. HOIA rakendus kutsuti ellu pandeemia alguses, kui puudusid vaktsiinid ja eksisteeris n-ö esimese hoiatuse vajadus. Tänaseks on rakendus oma ülesande täitnud ning inimesed oskavad paremini oma tervist kaitsta. „Täname neid, kes selle rakenduse ellu kutsusid – sellest oli väga suur abi. Täna lasub suurem vastutus inimestel endil ja selle asemel, et oodata riigi poolset teavitust, tuleb lähtuda tavapärasest nakkushaiguste praktikast – kui tekivad viirushaiguse sümptomid, tuleb jääda koju, pöörduda arsti poole ja avada töövõimetusleht,“ rääkis Härma.

Alates 1. maist lõpetab Terviseamet igapäevase COVID-19 pressiteate saatmise, kuid põhiline info on endiselt kättesaadav terviseamet.ee koroonakaardilt. Jätkuvalt ilmub kolmapäeviti põhjalik epiidülevaade, kuhu lisatakse reoveeanalüüside tulemused. Epidemioloogiline uuring jätkub läbi terve suve ning just sellest dokumendist saab viiruse leviku kohta kõige parema ülevaate. „PCR testimise osakaal on vähenenud ja paljudel Eesti inimestel on vaktsiinisüstist möödas üle aasta ning immuunkaitse nõrgenenud, mistõttu ei peegelda igapäevased arvud olukorda kõige täpsemalt. Seetõttu on mõistlik, et hindame toimuvat pikemal perioodil,“ ütles Härma.

Veel uudiseid samal teemal

Eestis tuvastati esimene ahvirõugete juhtum
28.06.2022

Eestis tuvastati esimene ahvirõugete juhtum

Täna kinnitati Terviseameti nakkushaiguste laboris Eestis esimene ahvirõugete juhtum. Patsient sai nakkuse välisriigis viibides. Terviseametile teadaolevalt puuduvad tal lähikontaktid Eestis. Patsiendil esinevad ahvirõugetele iseloomulikud sümptomid. Nakatunu on keskealine meesterahvas. Tegemist on seni ainsa ahvirõugete juhtumiga Eestis.

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 97 COVID-19 patsienti
28.06.2022

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 97 COVID-19 patsienti

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 97 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 80 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Positiivsete testide osakaal kasvas pea 15% võrra. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul osutus eelmisel nädalal analüüsitud 5956 testist 801 positiivseks, mis jääb sarnasesse suurusjärku võrreldes eelmise nädalaga.