Sa oled siin

Täitõbi on Eestis süvenev probleem

Peatäi

Tulenevalt sel aastal suurenenud kaebuste arvust tuletab terviseamet lapsevanematele meelde, et pedikuloos ehk täitõbi on kergesti nakkav ning selle levikut saab piirata vaid ravi ja vastutustundliku käitumisega.

Terviseameti põhja regionaalosakonna vaneminspektor Gerda Jürgensoni sõnul on pedikuloos viimastel aastatel hakanud levima nii laste- kui hoolekandeasutustes. Ning kuigi pedikuloosi haigusjuhtude osas ei koguta statistikat enam 2004. aastast, tegeles terviseamet eelmisel aastal ligi paarikümnel korral pedikuloosi puudutavate kaebuste lahendamise ja inimeste nõustamisega. „Pedikuloosi puhul on suurimaks probleemiks just valehäbi ja arusaam, nagu tekiksid täid mustusest. Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest.,“ ütles Jürgenson, kelle sõnul peaksid lapsevanemad täide tekkimisel nii probleemi teadvustama, sellest teavitama kui ka kasutusele võtma vastavad ravimeetodid.  „Leviku seisukohalt on oluline koheselt kontrollida ka teisi lapsi ja muid kontaktseid.“

Peatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt pea-pea kontaktil täitõve haigega. Sagedamini esineb täitõbe 3-11 aastastel lasteaia-ja koolilastel, eriti tüdrukutel, kes nakatuvad otseses kokkupuutes teiste laste juuste või kammide, rätikute, patsikummide ning mütside vahendusel. Peatäid levivad eelkõige rahvarikkas kohas.

Inimese peatäi on 2-4mm seesamiseemne suurune, tiivutu, kuue jalaga, verdimev parasiit, kes elab inimese pea juustega kaetud alal. Täi ei hüppa, lenda ega uju, aga suudab väga kiiresti ronida. Emane peatäi muneb päevas juuksejuurtele umbes 5-10 muna ehk tingu, umbes 30-päevase eluea jooksul muneb üks emane peatäi kokku 150-300 muna.   Parasiitide sülg ja väljaheited omavad allergilist toimet ja tekitavad ärritusnähte, kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha mädapõletik. Peatäidest võib olla põhjustatud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.

 

Praktilisi nõuandeid lapsevanematele

  • Kammimine omab täitõve diagnoosimisel olulist tähtsust, sest visuaalne kontroll ei ole piisavalt usaldusväärne.
  • Peanaha sügelus tekib sageli alles nädalaid peale peatäidega nakatumist, mistõttu võib täinakkus jääda pikka aega avastamata. Seetõttu on oluline regulaarselt kontrollida kõiki oma pereliikmeid.
  • Ravige kõiki nakatunuid samaaegselt.
  • Enne ravišampooni kasutamist tutvuge kindlasti ravijuhisega ning kasutage vahendeid otstarbekohaselt.
  • Taasnakatumise vältimiseks peske pesumasinaga (veetemperatuur üle 60ºC) haigega kontaktis olnud riideesemed – mütse, salle, kraega riideid ja voodipesu. Kuivatite kasutamisel lähtuge kuumemast režiimist.
  • Masinpesuks mitte sobivaid esemeid peaks hoidma vähemalt 2 nädalat suletud kilekotis või viima keemilisse puhastusse.
  • Juukseharju, kamme ja patsikumme tuleks samuti töödelda kõrgel temperatuuril või siis lihtsalt ära visata.
  • Puhastage korralikult tolmuimejaga kõik põrandad, vaibad, pehme mööbel ning seejärel vaheta tolmuimeja tolmukott, kuna tingude eluiga on kaks nädalat. Esemete ja põrandate puhastamisel kasutada aurupuhastit.

Lisainfot täitõvega võitlemise kohta saab lugeda siit

Veel uudiseid samal teemal

Koostöölepe
19.03.2019

Koostöölepe: perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades on riiklik prioriteet

Eesti Perearstide Selts, terviseamet, Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeerium allkirjastasid täna, 19. märtsil koostöökokkuleppe perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Lepingu osalised rõhutavad, et esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades on riiklik tervishoiukorralduslik prioriteet. Ühiselt lepiti kokku eesmärgid ja tegevused, mida lähiaastatel perearstiabi kättesaadavuse ja arengu tagamiseks koostöös ellu viiakse.

22.01.2019

Terviseamet: suurimad ohud tervishoius on ulatuslik mürgistus ja epideemia

Tervishoidu puudutavate kriisiolukordade lahendamist juhtiva terviseameti avaldatud tervishoiusündmuste riskianalüüsi kohaselt on Eesti jaoks kaks kõige suuremat ohtu ulatuslik mürgistus ja nakkushaiguste epideemia.