Sa oled siin

Soolenakkuste vältimiseks tuleb hügieeninõuetest kinni pidada

Terviseamet tuletab inimestele meelde, et kevadega saabuval grilli- ja väliürituste hooajal tuleb soolenakkuste vältimiseks erilist rõhku pöörata toidu küpsetamise ja käte hügieeni õigetele võtetele.

Terviseameti põhja regionaalosakonna inspektor Gerda Jürgensoni sõnul ohustavad soolenakkused enam neid inimesi, kes söövad kas korralikult kuumutamata või halvasti käideldud toitu või ei pese peale käimla külastamist käsi. „Kindlasti ei tohi juba grillitud liha asetada tagasi samasse kaussi, kus enne hoiti toorest liha – nii liiguvad küpsetamise käigus juba hävinenud mikroobid toidu külge tagasi,“ ütles Jürgenson, kelle sõnul tuleb liha salmonelloosi ja mikroobide hävitamiseks küpsetada kindlasti seni, kuni liha sisetemperatuur ületab 70 kraadi. Soolenakkuse võib saada ka mõnest välikäimlast, kus käte pesemise võimalus pole tagatud. Sellise nakatumise vältimiseks soovitab Jürgenson üritustele minnes võimalusel kaasa võtta isiklikud hügieenivahendid. „Antiseptilised kätepuhastusrätikud on sellisel juhul suureks abiks,“ ütles Jürgenson.

Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salati või puu- ja köögiviljadega. Haigusetekitajad levivad inimeselt-inimesele fekaal-oraalsel teel. Nakatumise tagajärjel tekib äge enterokoliit palaviku, kõhu- ja peavaluga, kõhulahtisusega, iivelduse ja vahel ka oksendamisega ning kujuneb vedelikukaotus. Nähud püsivad neli kuni seitse päeva.

Salmonelloosist enam levib kampülobakterenteriidina tuntud bakteriaalne soolenakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Campylobacter. Kampülobakterid levivad fekaal-oraalsel teel või olme teel saastunud käte, pindade või köögitarvete kaudu. Nakkust võib levitada ka haige inimene, kui ta ise või temaga suhtlevad inimesed ei pea puhtust. Nakatunud inimest tabab kõhulahtisus, kõhuvalud, palavik, iiveldus või oksendamine, haigusnähud ilmuvad tavaliselt 2–5 päeva pärast nakatumist. Kampülobakterid on väga sagedased reisikõhulahtisuse põhjustajad.

Samuti võib inimene pesemata puu- ja juurviljade söömisest saada mustade käte haigusena tuntud shigelloosi, mille haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja mis ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Shigelloosile küllaltki tüüpiline on veriroe, kuid seda võivad tekitada ka teised soolenakkushaigused.

Eelmisel aastal haigestus Eestis salmonelloosi 323, shigelloosi 17 ja kampülobakterenteriiti 411 inimest.