Sa oled siin

Sinivetikate olemasolu Tallinna supluskohtades sai laboratoorse kinnituse

sinivetikate õitseng

Eesti Mereinstituudis tehtud analüüside tulemused kinnitasid sinivetikate olemasolu Tallinna supelrandades. Teisipäeval võetud suplusvee proovides oli sinivetikate kontsentratsioon mere supelrandadest suurim Pirital. Lubatust enam leidus sinivetikaid ka Pikakari, Kakumäe ja Stroomi rannas.

Tulemustelt lähtuvalt jäävad nimetatud rannad kollaselipu režiimile, mis tähendab, et suplemine neis randades toimub supleja vastutusel.

Iga supleja saab visuaalselt hinnata suplusvee olukorda enne vette minekut. Kui vesi on  värvunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ning kaldaäär on kaetud tiheda rohelise kopituselõhnalise massiga, on suure tõenäosusega tegemist sinivetikaga.

Sinivetikate püsimine rannas sõltub ilmastikuoludest ja tuulesuunast.

Sinivetikatest tingitud mürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripiga. Mürgituse saanutel on sageli naha- ja silmaärritusi, võib esineda kõhulahtisust.

 Veidi sinivetikaid sisaldavas vees võib ujuda, kui vett mitte alla neelata ning kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele. Väikelastel võivad ilmneda tervisehäired juba vähesest kogusest mürgisest vetikaveest, seepärast on väikelapsed mõistlik vetikaohu korral suplusveest eemal hoida.

Sinivetika ohu korral peaks suplusveest eemal hoidma ka lemmikloomad, sest näiteks koertel piisab mürgituse saamiseks üksnes karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.
Sinivetikamürgid keetmisel ei lagune, seega ei soovitata sinivetikaid sisaldavat vett kasutada ühelgi moel.

Kui soovite sinivetikaohule vaatamata ikkagi suplema minna, tuleks end pärast suplust kindlasti kohe puhta veega üle loputada ja vahetada ujumisriided.