Sinivetikad on jõudnud avamerelt Lääne-Eesti randadesse

Viimaste päevadega on jõudnud sinivetikate mass avamerelt Lääne-Eesti randadesse, sh ka saartele. Terviseamet on saanud teateid sinivetikate esinemise kohta nii Lääne- kui ka Saaremaalt.

Visuaalsete vaatluste põhjal võib öelda, et sinivetikaid esineb nii Paralepa rannas kui mujal Haapsalu lähedal asuval rannaalal, kus kaldaääred on kaetud tiheda rohelise või sinakasrohelise massiga. Sinivetika puhul võib vesi olla hägune, veepind võib olla kaetud silmaga vaevu nähtavate sinivetikakolooniatega. Sinist värvi tekitavad eelkõige surnud sinivetikate massid, kui nende lagunemise käigus eraldub sinine pigment.

Eilne satelliidipilt näitab suuri sinivetikate kogumeid Soome lahe ida osas, samuti Väinameres ja Loode-Eestis, Saaremaa lõunarannikul ja Sõrve poolsaare ümbruses. Lähipäevadeks lubab ilmateade lääne- ja edelatuult, sooja ilma, mis soodustab sinivetikate kasvu ja nende massi jõudmist Lääne- ja Loode-Eesti randadesse. Soodsate tuuleolude jätkudes võivad need jõuda ka Põhja-Eesti mererandadesse.

Terviseamet soovitab lähiajal supeldes olla tähelepanelik  ja enne vette minekut veenduda vee puhtuses. Kui vesi on muutunud silmaga nähtavate helveste tõttu kollakas-roheliseks, kaldaäär on kaetud tiheda rohelise või sinaka massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada sinivetikarikast vett alla neelates. Mürgistusest on eelkõige ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed, kodu- ja kariloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist. Sinivetikate rikkas vees ujumine võib eelkõige põhjustada nahaärritust ja sügelust. Suuremas koguses vee allaneelamisel võivad sinivetikamürgituse sümptomid sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud ning tasakaaluhäired.

Pärast sinivetikate rikkas vees suplust tuleks ennast võimalusel puhta vee ja seebiga pesta. Kindlasti tuleb jälgida, et väikelapsed ja lemmikloomad merevett alla ei neelaks. Mürgistuskahtluse korral tuleb pöörduda kas oma perearsti poole või helistada Terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662.