Ööpäevaga lisandus 46 positiivset testi
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1574 COVID-19 viiruse testi, millest ligi kolm protsenti ehk 46 proovi osutusid positiivseks. Kokku on Eestis tänaseks tehtud 29 456 testi, nendest 1304 ehk neli protsenti on osutunud positiivseks.
Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (25) ja Harjumaal (12). Ida-Virumaal lisandus 5, Võrumaal 2 ja Pärnumaal 1 juhtum. Ühe nakatunu puhul ei ole rahvastikuregistris maakonna tunnust antud.
11. aprilli hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 146 inimest, kellest 11 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on väljakirjutatud 93 inimest. Viimase ööpäeva jooksul uutest COVID-19 tõttu surnud inimestest ei teatatud, kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu surnud 24 inimest.
Sel nädalal uuendas Terviseamet testimise strateegiat: alates 8. aprillist said perearstid õiguse põhjendatud kahtluse korral suunata testimisele kõiki koroonaviirusele viitavate sümptomitega inimesi sõltumata vanusest ja kaasuvatest haigustest. Haigestumise korral tuleb pöörduda oma perearsti poole, kes otsustab testimise vajalikkuse üle ning vajadusel suunab testimisele. Arst hindab iga üksikut juhtumit eraldi. Testimisstrateegia uuendamise eesmärk on saada täpsem epidemioloogiline ülevaade SARS-CoV-2 levikust Eestis. See võimaldab täpsemalt hinnata seniseid sekkumisi ja planeerida järgnevaid meetmeid. Olukorra muutumisel vaadatakse testimise põhimõtted uuesti üle.
Tänase seisuga on enim nakatunuid on jätkuvalt vanusegrupis 55-59 (11%), järgnevad 45-49 ja 50-54 kumbki 10%. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekande-asutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse selgitus andmete avaldamise osas:
Tervishoiuteenuse osutajatel (sealhulgas laboritel) on võimalik tagantjärgi dokumente parandada, muuta ja tühistada. Avaandmetes avaldame alati ajakohaseid ja kord ööpäevas uuenevaid andmeid tervise infosüsteemi (TIS) andmestikult. Avaandmetes kajastuvad laborite poolt tehtud muudatused, parandused ja tühistused ka varasemast ajaperioodist.
Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus ja Terviseameti Facebookist. Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK Vaata ka videot, mida tuleb silmas pidada kriisi ajal vanemaid külastades: https://www.youtube.com/watch?v=WoMDMoF3F2s
Veel uudiseid samal teemal
Hoiatav näide Lätist: Difteeria viis 3 last ja 1 täiskasvanu haiglasse, üks laps on raskes seisus
Möödunud nädalal sattus Lätis difteeria tõttu haiglaravile neljaliikmeline perekond – kolm last ja üks täiskasvanu. Üks laps vajab raske seisundi tõttu intensiivravi ning kõik nad olid haiguse vastu vaktsineerimata. Terviseamet hoiatab, et kuigi difteeria vastu on olemas efektiivne vaktsiin juba 1940. aastatest, on immuniseerimisega hõlmatus tänaseks langenud kriitilise piirini ning sarnased lokaalsed puhangud võivad aset leida ka Eestis.
Ülevaade COVID-19 levikust: nakatumine kasvab, kooli algus võib viiruse levikut veelgi hoogustada
Haigestumus COVID-19sse on taas kasvama hakanud ning kooli algus hoogustab viiruste levikut veelgi. Riskirühma kuuluvatel inimestel tuleks end seetõttu koroonaviiruse vastu vaktsineerida, sest vaktsiinid pakuvad jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu.