Nakatunute vaktsineerituse staatuse kohta leiab info kolmapäevasest epiidülevaatest
Alates jaanuarist avaldab Terviseamet info nakatunute vaktsineerimise staatuse kohta kord nädalas kolmapäeviti epiidülevaates.
Kuivõrd Terviseameti peamine eesmärk on säilitada pandeemia tingimustes tervishoiusüsteemi toimepidevus, siis on meie jaoks eelkõige oluline jälgida raske haigestumise ja haiglaravi näitajate trende. Seetõttu ei kuva me edaspidi igapäevastes teadetes infot nakatunute vaktsineerimise staatuse kohta. Põhjalikum ülevaade nakatumiste kohta (sealhulgas vaktsineerimise staatuse kohta) ilmub kord nädalas Terviseameti kolmapäevases epiidülevaates.
Vaktsineerimise algusest on möödas üle aasta ning tänaseks on lisandunud mitmed lisafaktorid, mida immuniseerimise tõhususe juures arvesse võtta. Paljude nakatunute puhul on vaktsineerimisest möödunud üle poole aasta, mis toob kaasa vaktsiini efektiivsuse languse. Koroonaviiruse omikroni variandil on läbimurde tõenäosus mõnevõrra suurem ning nakatuda võivad ka vaktsineeritud inimesed. Nakatumiste juures on oluline mõista vaktsineeritud ja vaktsineerimata ühiskonnagrupi erisusi – tegemist ei ole võrdsete gruppidega, et neid saaks lisaselgitusi andmata võrrelda. Niisiis tuleks vaktsiini efektiivsuse hindamisel eelkõige arvesse võtta nakatumiste osakaalu vastavas grupis, mitte kõikide nakatumiste kohta. Selle osakaalu lisame lähipäevil oma pressiteatesse.
Kui vaatame raskeloomulise COVIDiga haiglasolijate vaktsineerimise staatust, siis on vaktsineerimata inimeste osakaal 80,9%. See on kõige olulisem näitaja! Terviseamet ja teadusnõukoda on seda rõhutanud algusest peale, et vaktsiin ei kaitse sajaprotsendiliselt nakatumise eest, vaid vähendab haiguse raskeloomulise kulgemise tõenäosust. Kordades. Vaktsiin on praegu saadaolevast parim kaitse koroonaviiruse vastu.
Veel uudiseid samal teemal
Hoiatav näide Lätist: Difteeria viis 3 last ja 1 täiskasvanu haiglasse, üks laps on raskes seisus
Möödunud nädalal sattus Lätis difteeria tõttu haiglaravile neljaliikmeline perekond – kolm last ja üks täiskasvanu. Üks laps vajab raske seisundi tõttu intensiivravi ning kõik nad olid haiguse vastu vaktsineerimata. Terviseamet hoiatab, et kuigi difteeria vastu on olemas efektiivne vaktsiin juba 1940. aastatest, on immuniseerimisega hõlmatus tänaseks langenud kriitilise piirini ning sarnased lokaalsed puhangud võivad aset leida ka Eestis.
Ülevaade COVID-19 levikust: nakatumine kasvab, kooli algus võib viiruse levikut veelgi hoogustada
Haigestumus COVID-19sse on taas kasvama hakanud ning kooli algus hoogustab viiruste levikut veelgi. Riskirühma kuuluvatel inimestel tuleks end seetõttu koroonaviiruse vastu vaktsineerida, sest vaktsiinid pakuvad jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu.