Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Kolmas nädal - grippi haigestumuse kõrghooaeg on käes

Grippi haigestumine kasvab samuti jätkuvalt, kuid haigestunute arvu juurdekasv on hakanud aeglustuma. Laboratoorselt kinnitatud grippide arv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 57  protsenti, gripitaoliste haigestumiste arv kasvas veidi üle 32 protsendi (2. nädalal - 80 %).

Vanusrühmade järgi haigestusid enam kuni 5 aastased lapsed, pisut väiksem oli haigestumus vanusrühmas 5-14. Haigestunute juurdekasv väikelaste hulgas aeglustus, kuid koolilaste seas täheldati haigestumuse 138 -protsendilist tõusu. Vanemaealiste elanike hulgas (65 ja vanemad) püsib haigestumine stabiilselt madalal tasemel.

 Grippi haigestumus vanusrühmade järgi

Sentinelsüsteemi kaudu saabunud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust Eestis keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Haigestumus ei ületa siiski varasemate aastate jooksul jälgitud tavapäraseid gripihooaja näitajaid.

Terviseamet tuletab meelde, et gripi leviku tõkestamiseks ja tüsistuste vältimiseks tuleks  haiguse ajal töölt või koolist koju jääda.

Gripi kõrgajal võiksid tööandjad lubada  haigusnähtudega töötajatel olla pigem mõned päevad kodus, kui jätkata haigena tööl käimist. 

Kõige ohtlikum on haigust eirata ning rahuliku põdemise asemel jätkata tööl käimist võttes samal ajal kiiret leevendust lubavaid käsimüügiravimeid.

Võimaldades töötajal mõned päevad kodus põdeda, saame vältida raskeid tüsistusi ja ennetada pikemajalist töölt kõrvalejäämist. Ühtlasi aitab see lõpetada gripi edasist levikut.  

Viiruste etioloogiline struktuur

Kolmandal nädalal sai Eestis laboratoorse kinnituse kokku 142 A gripi ja 9 B gripi juhtu. Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüüpeerimine näitas, et positiivse kinnituse saanutest A gripiviirustest 115 ehk 81 % olid H1N1 (2009).

Erinevate respiratoorsete viiruste seas esines kolmandal nädalal enam gripi viirust ( 75%) . 25-protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega nt  RS-, paragripi- ja adenoviirus.

Gripihooaja algusest on laboratoorse kinnituse saanud 294 A gripiviirust, neist 220 A/H1N1 (2009), 1 A/H3N2 ning 27 B gripiviirust, domineerib A gripiviiruse alatüüp H1N1(2009) ehk pandeemiline gripiviirus.

Viiruste etioloogiline struktuur

Haigestumine Euroopas

29-st Euroopa Liidu liikmesriigist 25 on teada andnud grippi haigestumise tõusust. 

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  on haigestumuse intensiivsus väga kõrge – Luksemburgis, kõrge Iirimaal ja Norras. Madalaks hindavad haigestumust Küpros, Austria, Läti, Rumeenia, Rootsi ja Wales. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks.

Nagu varasematelgi aastatel levib gripp läänest ida poole. Enamikes riikides domineerib sarnaselt mullusele gripiviirus A/H1N1 (2009), kuid Norras ja Prantsusmaal on enam B-gripi viirust.

Möödunud hooajaga võrreldes registreeritakse rohkem raskekujulisi gripi haigusjuhte, mis vajavad hospitaliseerimist ja intensiivravi. Enim on ohustatud krooniliste haigustega patsiendid, rasedad, väikelapsed ja vanemad inimesed

2010. aasta oktoobrist alates on registreeritud Suurbritannias 254 gripist tingitud surmajuhtu, Hispaanias, Hollandis ja Iirimaal on olnud kokku 73 surmajuhtu.