Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Klaaskuulisterilisaatorist loobumise argumendid

Sissejuhatus

Steriliseerimine on parim viis mikroorganismidest tulenevate ohtude vastu võitlemiseks. Iluteenuste valdkonnas steriliseerimise eesmärgiks on korduvkasutatavate lõike-torkevahendite kaudu võimalike ristinfektsioonide ülekandmise ning nakkushaiguste leviku vältimine.

Steriliseerimine on mikroobide, sealhulgas bakterite, bakteriaalsete endospooride, viiruste ja seente täielik hävitamine. Kõik olulised instrumendid (ehk lõike-torke vahendid) steriliseeritakse pärast puhastamist. Iluteenindajad peavad tagama, et teenuse osutamisel kasutatakse sobivaid steriliseerimismeetodeid või ühekordseid steriilseid instrumente ja seadmeid.

Sterilisatsiooni meetodite võrdlus

Sterilisatsiooniprotsessi ajalugu näitab, et instrumentide steriliseerimiseks on püütud kasutada mitmeid erinevaid keemilisi ja füüsikalisi meetodeid. Samas on tõestatud, et kõik meetodid ei ole võrdselt tõhusad. See tähendab, et mõned nendest ei saa kindlustada soovitud tulemust ehk iluteenuste valdkonna puhul nad ei saa aidata teenuse pakkujal tagada iluteenuse ohutuse vajalikul tasemel.

Teaduskirjandusest on leitavad mõningad uuringud, mis võrdlevad erinevaid sterilisatsioonimeetodeid meditsiinivaldkonna näitel. Näiteks aastal 2010 läbiviidud teadusuuringus toodi välja autoklaavi täieliku tõhusust (temperatuuril 121 °C 15 minutit). Steriliseerimine CO2 laseriga (3 sekundit ning 10 watt) oli samuti 100% edukas. Klaaskuulisterilisaatori puhul (45 sekundit temperatuuril 240 °C) tunnustati sterilisatsiooniprotsessi 10% ulatuses ebaõnnestunuks. Glutaaraldehüüdiga keemilise sterilisatsioonimeetodi puhul (24 tundi) samuti leiti efektiivsuses puudusi 20% ulatuses.

Sarnast võrdlust kajastab 2017. a avaldatud uuring, milles kinnitatakse autoklaavi 100% tõhusus, samas kui klaaskuulikestega steriliseerimine (45 sek. 240°C juures) tunnistatakse ebaõnnestunuks (efektiivsus 80%).

Klaaskuulsterilisaatori puudused

Sterilisatsioonimeetodi toimemehhanism põhineb intensiivsel kuival kuumusel. Kuulsterilisaatorites kasutatakse mikroorganismide inaktiveerimiseks väikeseid klaaskuulikesi ja kõrget temperatuuri lühiajaliseks kokkupuuteks. Algselt kasutati soola- ja klaaskuulsterilisaatoreid meditsiinivaldkonnas üsna laialt, kuid ebaefektiivsuse potentsiaali tõttu loobuti sellest meetodist.

Teadusuuringud on näidanud klaaskuulsterilisaatorite kasutamisel sterilisatsioonikeskkonnas ebaühtlast kuumenemist ja märkimisväärseid temperatuuri erinevusi sterilisatsiooni protsessi käigus. Leiti, et võtmerolli seejuures etendab klaaskuulikeste suurus: mida suuremad terad on, seda rohkem õhku jääb terade vahele ning seda halvemini juhitakse edasi sterilisatsiooni saavutamiseks vajalik soojus (on üldteada, et õhk on halb soojusjuht). Seega selle meetodi puhul jääb alati risk, et klaaskuulikeste vahel olev õhk pärsib soojusjuhtivust, soovitud temperatuuri nendes kohtades ei saavutata, mis teeb steriliseerimisprotsessi ebaefektiivseks ning säilib nakkushaiguste tekitajate edasikandumise oht. Ühtlasi ei ole üheselt tõestatud meetodi tõhusus viirusinfektsioonide tõrjeks.

Teiseks põhjuseks, mis langetab klaaskuulsterilisaatori efektiivsust, on asjaolu, et ainult instrumendi tööots on sukeldatud kuulikeste sisse, jättes käepidemed endiselt saastatuks. See omakorda ei võimalda vältida ristinfektsiooni edasikandumist instrumentide saastunud käepideme kaudu.

Kolmandaks,  langeb klaaskuulsterilisaatori efektiivsus keerulise kujuga ja karedate instrumentide töötlemise puhul.

Soovitused

  • Sterilisatsioonimeetoditest sobivaim on see, mis aitab viia nakkusohutust maksimaalse tasemeni. Valikul tuleb arvestada instrumendi kuju, materjali ja tootja juhistega.
  • Klaaskuulsterilisaatoreid peetakse ebaefektiivseteks instrumentide steriliseerimiseks ning nakkushaiguste tekitajate edasikandumise tõkestamise eesmärgil soovitatakse klaaskuulsterilisaatoreid mitte kasutada.
  • Autoklaavimine on tunnustatud steriliseerimise kuldstandardiks. See on eelistatuim kõikidele esemetele, mis kannatavad kuumust ja niiskust.

Kasutatud kirjandus

  • Infection prevention and control best practices for personal services settings. Ministry of Health and long-term care. 2009
  • Comparison of the effectiveness of sterilizing endodontic files by 4 different methods: An in vitro study. 2010
  • Evaluation of new technique of sterilization using biological indicator. 2017
  • Are bead sterilizers an effective means of sterilization? Canadian Dental Association
  • Effect of disinfectants and glass bead size on efficacy of glass bead sterlizer. 2005
  • Guideline for Disinfection and Sterilization in Healthcare Facilities, 2008
  • Best Practices for Cleaning, Disinfection and Sterilization of Medical Equipment/Devices In All Health Care Settings, 3rd edition. 2013
  • Effectiveness of salt sterilisers for sterilising dental instruments. 1997

 

 

Veel uudiseid samal teemal

11.08.2022

Sinivetikad on jõudnud avamerelt Lääne-Eesti randadesse

Viimaste päevadega on jõudnud sinivetikate mass avamerelt Lääne-Eesti randadesse, sh ka saartele. Terviseamet on saanud teateid sinivetikate esinemise kohta nii Lääne- kui ka Saaremaalt.

18.07.2022

Terviseamet tuvastas mitmes suplusrannas koolera vibriooni

Terviseamet tuvastas Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa ja Pärnumaa suplusrandades koolera vibriooni.