Kiirabi sai 2010 aastal 258 765 väljakutset

"Visiitide üldarvu ja abi saanud inimeste arvu erinevuse põhjuseks on tuhandetesse ulatuv tühistatud või tulemusteta väljakutsete arv ning ka kohapealsed surma konstateerimised," selgitas Terviseameti kiirabi büroo juhataja Kalev Pahla.

Tühistatud väljakutseid registreeriti 2010. aastal 4719,  patsient oli sündmuskohalt kiirabi saabudes lahkunud 4078 korral. See annab kokku nii mittevajalikku kulu kui ka teiste abivajajate ooteaja pikenemise.

Haiglaravile toimetas kiirabi eelmisel aastal 90 131 isikut, mis moodustab 35 protsenti kõikidest abivajajatest (2009 – 34%).

Traumade tõttu tuli hospitaliseerida kannatanuid 31 773 juhul (2009. aastal 31 713 juhul). Sünnitajaid toimetati sünnitusmajadesse 1730 juhul (2009 aastal 1722 juhul).

Aasta jooksul vähenes tuntavalt mürgistusjuhtumite tõttu abivajajate hulk, kiirabi kutsuti välja 1941 korral (2009. aastal 2538). Vähenemise üheks põhjuseks võib pidada mürgistusteabekeskuse infoliini 16662  järjest paremat teavitus- ja ennetustööd.

Inimese surma tuli kiirabil 2010. aastal konstateerida 5358  korda (2009. aastal 5291 ). Kliinilisest surmast elustati sündmuskohal 181 inimest ( 2009. aastal 189).

Kiirabiteenust osutasid 2010. aastal 90 kiirabibrigaadi, neist 63 olid õebrigaadid ja 27 arstibrigaadid. Arstibrigaadidest kuus olid reanimobiilibrigaadid. Riigis tegutses 24 kiirabiettevõtet.

Terviseameti andmetel töötas kiirabis 1144 põhikohaga kiirabitöötajat. 49% kiirabitöötajatest moodustavad kiirabiõed, 32% kiirabitehnikud ja 6% arstid. Juhtiv- abi-, ja muu personali oli 13%.