Keda ohustab ehhinokokoos?
Põistang-paelussi kandjateks on mets- ja koduloomad, eeskätt rebased, hundid, põdrad, hirved, kährikkoerad ning harvem koerad, lambad, sead, lehmad jm.
Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda inimesed ja närilised, ennekõike hiired. Nakatunud looma väljaheitesse ilmuvad põistang-paelussi munad 5-7 nädalat pärast nakatumist ning pärast seda eritab loom neid roojaga. Roojaga väliskeskkonda (taimedele, marjadele, seentele, vette jm) sattunud munad säilivad eluvõimelistena mitu kuud ja pinnases aasta.
Marjade ja seente korjamisel ning hilisemal tooreste metsa-andide söömisel satuvad parasiidi munad kätele ja sealt suhu.
Kui tõsine haigus on põistangtõbi? Põistangtõbi on raske haigus. Selle lõimetusperioodi pikkuseks on üks kuni mitu aastat. Inimese seedetraktis vabanevad munadest haigustekitajad, tungivad läbi sooleseina vereringesse ning kahjustavad eeskätt maksa ning harvem kopse, aju või kõhukelmet. Kui sageli on inimesed nakatunud põistangtõppe?Põistangtõppe haigestumist on Eestis esinenud õnneks väga harva ja ainult üksikjuhtudel – viimase 20-aasta jooksul on kohaliku päritoluga põistangtõbe esinenud ainult kolmel inimesel. Seega on inimese põistangtõppe nakatumise tõenäosus Eestis väga väike.
Kuidas vältida põistangtõppe nakatumise ohtu? Põistangtõppe nakatumise ennetamiseks:- vältige suurtes kogustes pesemata metsa-andide söömist;
- pärast metsa-andide korjamist, peske esimesel võimalusel käed vee ja seebiga puhtaks;
- peske ka marjad või seened enne kuumtöötlemist hoolega puhtaks;
- metsa-andide kuumtöötlemisel parasiidi munad hävivad.