Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Kasutuseta seisnud torustikud tuleb enne joogivee tarbimist üle loputada

Terviseamet soovitab kasutuseta seisnud hoonetes enne veetarbimise taasalustamist üle kontrollida veevarustussüsteemide töökord ja läbi loputada vähese kasutuskoormusega torustikud.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul mõjutab vähene veetarbimine torustikes oleva vee kvaliteeti, sest oma iseloomult ei ole joogivesi steriilne. „Nendes hoonetes, mis on täielikult suletud või mille veetarbimine on kaugtöö rakendamise tõttu märkimisväärselt vähenenud, on vesi jäänud torustikku seisma. Joogivees esineb aga teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimistel kasvama hakata,“ ütles Albreht, kelle sõnade kohaselt võib selle tulemusena veekvaliteet halveneda ning mõjuda ka inimeste tervisele. „Näiteks võib toidukäitlemisega tegeleva ettevõtte puhul ebakvaliteetne vesi soodustada toidukvaliteedi langust.“  

Kui hoones või hoone osas ei ole pikka aega joogivett tarbitud või selle tarbimine on oluliselt vähenenud, peab enne joogivee kasutamise alustamist kasutuseta seisnud torustikud läbi loputama. „Hoonetes või hoonete osades, kus vett pole mõnda aega tarbitud, tuleks täielikult avada kõik kasutuseta olnud kraanid ning lasta veel voolata seni, kuni vesi saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam jahedamaks,“ ütles Albreht.

Hoonetes või hoonete osas, kus on pikalt kasutuseta seisnud soojavee boilerid ja soojaveevarustussüsteemid, tuleb kõik kasutuseta olnud kraanid avada ning loputada. Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. Kindlasti tuleb seda tehes olla ettevaatlik, et kuum vesi ennast ega teisi hoones viibijaid ei põletaks.

Veekvaliteedi kontrollimiseks soovitab Terviseamet tellida mikrobioloogiliste näitajate analüüsi. „Kui analüüs ei vasta nõuetele, soovitame pöörduda hoone omaniku, veekäitleja või muu pädeva asutuse poole, et vajadusel torustikku põhjalikumalt loputada või desinfitseerida. Seejärel tuleb mikrobioloogilist analüüsi korrata,“ ütles Albreht.

Joogivee süsteemide desinfitseerimiseks kasutatavad kemikaalid ehk biotsiidid kuuluvad tooteliiki nr 4, Eestis heakskiidetud toodetega on võimalik tutvuda terviseameti kodulehel (XLS). Biotsiidi valikul tuleb lähtuda sellest nimekirjast ja vajadusel konsulteerida biotsiidi kasutajatoega aadressil bpr@terviseamet.ee.

Juhime tähelepanu, et enamus biotsiididest on mõeldud professionaalseks (kutsealaseks ja tööstuslikuks) kasutamiseks. See tähendab, et neid tohib kasutada ainult kutseline kasutaja. Kutseline kasutaja on isik, kellel peavad olema teadmised kutsetegevuses kasutatavate biotsiidide ohtlike omaduste, riskide ohjamise ja kasutustingimuste kohta ning biotsiidi ohutu kasutamise oskused, mis on saadud taseme- või tööalase koolituse käigus, mille kohta on olemas asjakohane tunnistus või tõend.

Torustike desinfitseerimise või joogivee kvaliteedi säilimise küsimustes tuleb ühendust võtta kohaliku veekäitlejaga, kellel on süsteemide puhastamiste osas pikaajalised kogemused.

Veel uudiseid samal teemal

18.06.2021

Harku järvest leiti sinivetikaid

Põhja regionaalosakond võttis 16. juunil 2021 sinivetika proovi Harku järve rannast. Proovi tulemus, mis saabus täna TÜ Eesti mereinstituudist, näitab, et lisaks domineerivale ränivetikale ning arvukatele rohevetikatele, esines proovis mõõdukalt ka potentsiaalselt toksilist sinivetikat.

03.06.2021

10. juunil toimub Terviseameti ja Tartu Ülikooli koostöös valminud projekti lõpetav teabepäev

Terviseametil on koostöös Tartu Ülikooliga valminud projekt „Laste sünniregistri andmete uuring (Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajate võrdlus teiste Eesti piirkondade laste andmetega) ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega“.