Kambrium-vendi põhjavesi annab vaid murdosa looduslikust kiirgusdoosist

Ligi 60% Eesti elanikest kasutavad joogiveeallikana peamiselt põhjavett ning alla 10% ühisveevärgiga liitunud elanikkonnast saab oma joogivee kambrium-vendi põhjaveekogumist. Selline joogivesi on pindmise reostuse eest hästi kaitstud, kuid tänu oma väikesele radioaktiivsete ainete sisaldusele suudab see siiski aeg-ajalt inimestes erinevaid küsimusi tekitada.

Olgugi, et vees sisalduvad raadiumi isotoobid Ra-226 ja Ra-228 joogivett tarbides olulist panust inimese tavapärasesse kiirgusdoosi anda ei suuda: Eesti kõrgeima radioaktiivsusega veevärgid suudavad anda aastas efektiivdoosi suurusjärgus kuni 0,5 millisiivertit. Võrdluseks – rindkere röntgenpildistamine annab kiirgusdoosi suurusjärgus 0,1-0,3 millisiivertit ning 20 tundi lennureisi võrdub doosiga 0,1 millisiivertit aastas. Eesti elaniku keskmine looduslik kiirgusdoos on aastas ligi 3 millisiivertit. Seega kiirgus on osa meie igapäevasest elust ning meid ümbritsevas keskkonnas pole kohta, kus puuduks radioaktiivsus täielikult - saame väikesi kiirgusdoose nii looduslikest kui ka tehislikest allikatest.

Nõuded joogiveele ja olukord Eestis

Euroopa Liidu direktiivi ja sotsiaalministri määruse kohaselt võib riskihindamiseta veevärgi joogiveest saadav efektiivdoosi kuni 0,1 millisiivertit. Seega pole aastase efektiivdoosi väärtuse näol tegemist mitte piirväärtuse, vaid indikaatoriga, et veevärgile tuleb teha riskihindamine ning lähtudes riskihindamise tulemustest kaaluda vee radionukliididest puhastamise tehnoloogia rakendamist - rahvusvaheliste kiirgusohutuse standardite koostamisel lähtutakse hüpoteesist, et mistahes doosiga kaasneb risk. 

Valdav enamus Eesti joogiveest jääb kategooriasse kuni 0,1 millisiivertit, mõnedes veevärkides ületatakse sätestatud indikaatorit kahe- kuni viiekordselt (0,2 – 0,5 millisiivertit).  0,5 – 0,55 millisiiverti võrra ületab joogivesi indikaatornormi 3 veevärgis, millel on kokku 408 tarbijat.

Kuidas mõjub selline joogivesi tervisele?

Radioaktiivsuse mõju tervisele on maailmas põhjalikult uuritud, kuid pika aja jooksul saadavate dooside mõju on statistiliselt usaldusväärselt tõestatud ainult väga suurte dooside korral, mida Eesti joogiveest ei saa.

Eestis tehtud riskihinnangud näitavad, et joogivees leiduvatest radioaktiivsetest ainetest tulenev terviserisk on väga väike ja hinnatav vaid statistiliselt. Ettevaatuse printsiibist lähtudes võiks kambrium-vendi joogiveega piirkondades pöörata rohkem tähelepanu imikutele, keda toidetakse kunstlike toidusegudega. Imikute toidusegude valmistamiseks võib soovi korral kasutada pudelivett.

Uued tehnoloogiad raadiumi vähendamiseks joogivees

Raadiumi vähendamisel joogivees lähtutakse põhimõttest, et tuleb püüda saavutada nii madal doos, kui see on mõistlikkuse piires võimalik.

Veekvaliteedi tagamise ja optimeeritud veetöötlustehnoloogia arendamisega tegelevad vee-ettevõtted koostöös teadlastega, mis võimaldab vajadusel joogiveest raadiumi eraldada. 

Lisaks:

Oma joogivee kvaliteediga saab tutvuda Terviseameti Veeterviseohutuse infosüsteemis aadressil  http://vtiav.sm.ee .

Mis on millisiivert?

Millisiivert (mSv) on doosiühik ja vastab 1 millidžauli suuruse kiirgusenergia koguse neeldumisele ühes kilogrammis koes. Millisiivertit tunnis (mSv/h) on doosikiiruse ühik ehk et ühes tunnis saadakse doos 1 mSv.

Kuidas arvutatakse aastane efektiivdoos joogivee tarbimisel?

Efektiivdoosi arvestamise aluseks on täiskasvanud inimese joogivee tarbimine vähemalt 2 liitrit ööpäevas ehk 730 liitrit aastas.