Järgmisest nädalast rakenduvad muudatused testimises ja karantiinitingimustes
Alates esmaspäevast muudetakse tervishoiuasutuse töötajate karantiini tingimusi, samuti tehakse ümberkorraldusi PCR testimise põhimõtetes.
Omikrontüve kiire levikuga on kasvanud COVID-19 haigestumise tõttu karantiinis viibivate tervishoiuasutuse töötajate arv. Toimepidevuse tagamiseks leevendatakse koroonaviirusega nakatunud tervishoiuasutuste töötajate karantiinipõhimõtteid. „Koroonaviiruse omikrontüve põhjustatud haigust põetakse üldjuhul kiiremini ja kergemalt, mis annab meile veendumuse, et haiglate ja tervishoiuasutuste toimepidevuse tagamiseks olukorras, kus töötajaid napib, võime anda töötajatele võimaluse tööle naasta enne karantiiniperioodi lõppu. Tingimuseks on see, et võimalikud kaasnevad riskid on tööandja poolt põhjalikult läbi mõeldud ja kaalutud ning töötajal ei ole viimase 24h tunni jooksul esinenud palavikku, haigussümptomid on taandumas ning kuni täieliku tervenemiseni kantakse FFP2/FFP3 respiraatorit,“ selgitas Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma. Oluline on, et tervishoiuasutustes on kõrge teadlikkus nakkusohtlike olukordade vältimisest.
Alates esmaspäevast ei soovita Terviseamet positiivsete antigeeni kiirtestide kinnitamist PCR testiga. Samamoodi ei soovitata minna PCR testi tegema inimestel, kellel on eelnevalt olnud teadaolev kontakt COVID-19 haigestunuga ja sellele järgnevalt on tekkinud COVID-19 haigusele viitavad sümptomid. „Sellisel juhul tuleks haigel jääda koju ja vajadusel pöörduda perearsti poole töövõimetuslehe avamiseks. PCR test ei ole haigestumise kinnitamiseks tingimata vajalik,“ rääkis Härma. PCR testimine jääb siiski kättesaadavaks veebruari lõpuni, kuniks selgub, millal kaob vajadus PCR testimise järele siseriikliku sertifikaadi saamise eesmärgil.
ELi läbipõdemise tõendi saab praegu luua vaid positiivse PCR testi alusel.
Loe veel Vabariigi Valitsuse otsuste kohta siit.
Veel uudiseid samal teemal
Dr Kersti Kink laste vaktsineerimisest: vanemate hirmud on reaalsed ja tugevalt juurdunud
Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse juhtaja dr Kersti Kink on terve oma elu töötanud lastega ja neid ohustavate nakkushaigustega. Ta on puutunud oma arstipraksise jooksul kokku vaktsineerimisega, vaktsiinidega ja loomulikult haigustega. Ta on näinud seda, kuidas vaktsineerimata laps sureb haiguse tagajärjel, mida saanuks vaktsiiniga ennetada.
Läkaköhasse haigestumine on möödunud aastaga võrreldes kümnekordistunud
2024. aasta esimese kaheksa kuuga on Eestis registreeritud 10 korda rohkem läkaköha juhtumeid kui eelmise aasta samal perioodil. Kui eelmisel aastal tuvastati augusti seisuga 9 haigusjuhtu, siis tänavu on nakatumisi olnud juba 97.