Islandi vulkaanilised tuhapilved inimeste tervist ei ohusta

Meie kohal liikuvad lausvihmapilved asuvad aga maapinnast kuni ühe kilomeetri kõrgusel, mistõttu ei ole põhjust muretseda ka vihma ajal õues viibivate laste ja täiskasvanute tervisohutuse pärast.

Pikema aja jooksul tuhapilv hajub ja osaliselt jõuab ka troposfääri alumistesse kihtidesse, kuid need protsessid võtavad aega ja selle ajaga tuhapilv hajub ja lahjeneb oluliselt.  

Vulkaaniline tuhk on üldjuhul oma keemilistelt omadustelt reageerimatu, hõõrduv ja kergelt happeline ning koosneb erinevatest mineraalidest.  

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetuse ja Tõrje Euroopa Keskuse ekspertide arvamusel võib vulkaanituha maapinnale sadamisel tekkida lühiajaline minimaalne terviserisk neil inimestel, kes põevad kroonilisi respiratoorseid haigusi (astma, bronhiit). Briti tervisekaitse spetsialistid soovitavad  kroonilisi respiratoorseid haigusi põdevatel inimestel kaasas kanda vastavaid ravimeid ja inhalaatorit, mida nad ka igapäevaselt tarvitavad.

Islandil saarel, kus  vulkaanituha kontsentratsioon välisõhus on kõige suurem, ei ole seisuga 20.04.2010 ühtegi vulkaanituhaga seotud haigusjuhtu registreeritud.

Eesti Keskkonnauuringute keskus mõõdab regulaarselt peenosakeste ja vääveldioksiidi sisaldust välisõhus ning nende keemiliste ainete hetketasemed on väga madalad ega ületa varem registreeritud piirväärtusi. Seirejaamade näitusid jälgitakse ööpäevaringselt ja kui peaks esinema kõrvalekaldeid kas osakeste või vääveldioksiidi sisalduse osas, siis sellest avalikkust kohe ka teavitatakse.