Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Info ahvirõugete kohta

Info ahvirõugete kohta

Ahvirõuged (inglise keeles monkeypox) on loomade viirusnakkushaigus, mis võib kanduda inimesele. Haigus levib piisknakkusena, otsesel kokkupuutel kahjustatud nahaga või kaudselt läbi pindade/esemete, mis on saastunud haigustekitajaga.   

Haigustekitaja

Ahvirõugeid põhjustab ahvirõugete viirus Orthopoxvirus simiae.
 

Nakkusallikas ja levimine

Haigus esineb peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilistes vihmametsades. Haiguspuhanguid on viimastel aastatel  esinenud Sierra Leones, Elevandiluurannikul, Libeerias, Nigeerias, Kamerunis, Gabonis ja Kongo Vabariigis, kuid on levinud ka väljaspoole mandrit, näiteks 2003. aastal USA-s.

Peremeesloomade hulka kuuluvad mitmed närilised ja ahvid.

Viiruse edasikandumine loomalt inimesele (zoonootiline) võib toimuda otsesel kokkupuutel nakatunud loomade vere, kehavedelikega või naha või limaskesta kahjustustega. Nakatumine võib samuti toimuda ebapiisavalt termiliselt töödeldud ahviliha tarbimise järgselt.

Viiruse edasikandumine inimeselt inimesele võib toimuda piisknakkusena hingamisteede eritistega, otsesel kontaktil haigega, nakatunud inimese nahakahjustustest või haige eritistega saastunud esemetest/pindadest. Nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti. Nakatumine võib toimuda üsasiseselt või sünnitusel.

Tõenäosus ahvirõugete levikuks on järgnevatel kuudel kõrge riskeeriva seksuaalse käitumisega inimeste seas (palju seksuaalpartnereid, seksuaalvõrgustiku üritustes osalemine, k.a MSM).

Haiguskahtluse korral võtke koheselt ühendust oma perearstiga ja jääge isolatsiooni.
 

Peiteperiood

Peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva.
 

Haigusnähud

Haigusnähud sarnanevad tavaliste rõugete omadele, kuid on leebemad. Haigestumise algusfaasil esineb palavik, tugev peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Nahalööve tekib 1-3 päeva pärast palaviku teket. Lööbega on haaratud enamasti nägu, peopesad, jalatallad, suguelundid, vähem kehatüvi.

Lööve läbib erinevad astmed. Esmalt tekivad maakulid (laigud), seejärel paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed), vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed). Vesiikulitest tekivad pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed), mis kattuvad koorikutega, mis kuivavad ja kukuvad maha.

Haiguse kliiniline kulg on tavaliselt kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute hulgas ning immuunpuudulikuga patsientidel.
 

Ennetamine

  • Endeemilistes piirkondades metsloomadega kokkupuute vältimine või nendega kokkupuutel isikukaitsevahendite kasutamine; ainult termiliselt töödeldud liha tarbimine.
  • Haige ja/või nakkuskahtlase isikuga kontaktide vältimine.
  • Haige isoleerimine ja ravi.
  • Isikukaitsevahendite kasutamine patsientide eest hooldamisel.
  • Hügieenireeglitest kinni pidamine.
  • Saastunud pindade/esemete puhastamine.
     

Täiendav info leitav:

Veel uudiseid samal teemal

18.03.2024

Puukentsefaliidi juhtude arv on Eestis viimaste aastatega pea kolmekordistunud

Eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 209 inimest. Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtude arv Eestis viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud. Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Seega on just praegu õige aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

21.12.2023

Nädalaga lisandus 236 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 236 gripiviiruse juhtu. Alanud on gripiviiruse epideemiline levik.