Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Harku järvest leiti sinivetikaid

Põhja regionaalosakond võttis 16. juunil 2021 sinivetika proovi Harku järve rannast. Proovi tulemus, mis saabus täna TÜ Eesti mereinstituudist, näitab, et lisaks domineerivale ränivetikale ning arvukatele rohevetikatele, esines proovis mõõdukalt ka potentsiaalselt toksilist sinivetikat. Silmaga nähtavalt ja järvevee loomuliku hägususe tõttu sinivetikad veel ülejäänud keskkonnast selgelt ei eristunud, mistõttu ei pruugi ka suplejad neid suuta tuvastada.

Veetemparatuuri edasisel tõusul sinivetikate, sh. potentsiaalselt toksiliste liikidee esinemissagedus suplusvees suureneb.

Sinivetikate hooajal tuleb suplejatel ohutu supluskogemuse kindlustamiseks enne vette minekut vee puhtuses veenduda – kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.

Inimene võib sinivetikate toksiinidest mürgistuse saada peamiselt sinivetikarikast vett juues. Sellise vee neelamisel on täiskasvanutel harva tõsist mürgistust esinenud. Eelkõige on ohustatud väikesed lapsed, vanemad inimesed ning kodu- ja karjaloomad. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.

Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega, esineda võib naha ja silmade punetus, halb enesetunne ja kõhulahtisus, palavik, nohu ja köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine ning tasakaaluhäired.

Pärast suplust tuleks end puhta vee ja seebiga pesta. Mürgistuskahtluse korral tuleks pöörduda kas oma perearsti poole või helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16 662.

Täpsemat informatsiooni sinivetikate kohta leiab siit: https://terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/sinivetikad_ehk_tsueanobakterid.pd.pdf (PDF)

Suplusvee kvaliteedi kohta leiab infot siit: vtiav.sm.ee.

Veel uudiseid samal teemal

16.07.2021

Ettevaatust suplemisel - levib vibriobakter

Terviseamet tuvastas Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa suplusrandades koolera vibriooni (Vibrio cholerae). Tegemist on mittetoksiliste koolera vibriooni tüvedega, mis võivad 2-3% inimestest põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, haavanakkust, kõrva- ja nahapõletikku ning mädanikke. Ohustatud on eelkõige nõrgenenud immuunsusega inimesed ja need suplejad, kelle kehal on marrastusi või haavandeid.

02.07.2021

Terviseamet soovitab: vaata supluskohtade vee kvaliteeti uue kuue saanud kaardirakenduselt

Terviseamet soovitab enne rannamõnude nautimist pöörata tähelepanu suplusveekvaliteedile. Selleks valmis Terviseametil koostöös Maa-ametiga uus supluskohtade ja ujulate kaart.