Gripp ja ülemiste hingamisteede viirusnakkused aasta viimasel nädalal

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 24 protsendi võrra, kuid gripile viitavate sümptomitega (gripilaadsed)  haigestunute arv jäi püsima samale tasemele. Vähene haigestumuse kasv esines peaaegu kõikides maakondades, laboratoorse kinnituse sai gripp Tallinnas ja Põlvamaal.

Haigestumise intensiivsus püsib Eestis jätkuvalt madalal tasemel, vähene haigestunute arvu tõus vastab gripihooaja tavapärasele tõusule. Registreeritud haigusjuhtude püsimine suhteliselt madalal tasemel võib olla tingitud sellest, et haigestumise kulg on valdavalt kerge ja seepärast ei pöördu inimesed alati arsti poole. Laste osakaalu vähenemine haigestunute hulgas on seotud talvise koolivaheajaga. Seega võib tegelik haigestunute arv olla mõnevõrra suurem.   

Etioloogiline struktuur
Laboratoorse kinnituse sai möödunud nädalal neli gripi proovi, need kõik olid A gripiviirused H1N1 (2009) ehk seagripp. Suurem osa haigestumistest oli seotud paragripi ja adenoviirustega, vähemal määral ka RS viirustega.

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel on kõrge haigestumuse intensiivsus Inglismaal, haigestumuse intensiivsust loetakse keskmiseks on Belgias, Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Põhja Iirimaal ja Sotimaal  Mujal hinnatakse haigestumise intensiivsust madalaks.

Tutvu haigestumise statistikaga siin