Gripp ja ülemiste hingamisteede viirusnakkused 51. nädalal
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv vähenes sel nädalal 15 protsendi võrra, kuid samal ajal kasvas 25 protsendi võrra gripile viitavate sümptomitega(gripilaadsed) haigestunute arv. Haigestumuse kasvu tendentsi on täheldatud peaaegu kõikides maakondades, kuid laboratoorselt kinnitatud gripijuhud registreeriti Tallinnas ja Harjumaal.
Vaatamata grippi haigestumuse suhtelisele kasvule, püsib haigestumise intensiivsus endiselt madalal tasemel ning vastab gripihooaja tavapärasele tõusule.
Alanud gripihooajale viitavad etioloogilise struktuuri muudatused. Nii suurenes ülemiste hingamisteede viirusnakkuste hulgas A-gripi osakaal kahekordselt, kuid epideemilist levikut Eestis ei ole täheldatud.
Põhjuseks, miks registreeritud gripilaadsete haigestumiste üldarv püsib madalal tasemel, on tõenäoliselt haigestumise kergem kulg, mistõttu inimesed ei pöördu haiguse korral alati arsti poole. Tegelik haigestumiste arv võib olla oluliselt suurem.
Suurbritannia Tervisekaitseagentuur (HPA) juhib tähelepanu, et vaatamata grippi haigestumuse püsivusele suhteliselt madalal tasemel, registreeritakse enim raskekujulisi gripi haigusjuhte, mis vajavad hospitaliseerimist ja intensiivravi. Raskekujulisi vorme, nii grippi kui ka gripiga seotud tüsistusi (pneumooniad), registreeritakse enamasti vanematel patsientidel (65 ja vanem) ning enamus intensiivravi vajavatest patsientidest kuuluvad riskirühma (kroonilised haigused või rasedus).
Suurbritannia Tervisekaitseagentuur rõhutab vaktsineerimise vajadust riskigruppidesse kuuluvate inimeste puhul.
Etioloogiline struktuur
Laboratoorse kinnituse sai sel nädalal 12 gripi proovi, neist 11 A ja üks B grippi, mis moodustasid vastavalt 31,4 ja 2,8 protsenti kõikidest laboratoorse kinnituse saanud proovidest. Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et Eestis on ringlemas nii A gripiviiruse alatüüp H1N1(2009) ehk pandeemiline gripiviirus kui ka A gripiviiruse alatüüp (H3N2). Endiselt ringlevad adeno- ja paragripiviirused vastavalt 34,3 ja 22,8 protsenti ning 8,6 protsenti RS-viirusi.
Euroopa regioonis püsib gripi haigestumine samuti madalal tasemel, välja arvatud Ühendkuningriik, Portugal ja Belgia, kus haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks, geograafilist levikut laialdaseks.
Sentinel proovidest on gripi suhtes positiivsete proovide arv tõusnud kuni 29,8 protsendini (Eestis -23,8%).
Seni pole täheldatud muutusi pandeemilise gripiviiruse A/H1N1 geneetilises ja antigeenses struktuuris ega patogeensuses, mis lubab oletada, et käesoleva hooaja gripi raskusaste sarnaneb eelmisele, pandeemilise hooajale. Enim on ohustatud väiksed lapsed ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed.
Terviseamet tuletab meelde, et levinuim ja efektiivsem meetod gripi vältimiseks on iga-aastane vaktsineerimine ning gripist hoidumiseks peaksid inimesed järgima lihtsamaid hügieenilisi meetmeid:
Väldi kontakti haigega
Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui sa ise haige oled, hoia teiste inimestega distantsi, et nemad ei haigestuks.
Haigena ole kodus
Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi.
Aevastades kata suu ja nina
Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.
Pese käsi
Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.