Sa oled siin

Gripisümptomeid leevendavate käsimüügiravimite reklaamid eksitavad inimesi

Foto: Pixabay

Gripi ja gripilaadsete sümptomite puhul tuleb end kodus korralikult terveks ravida, telekanalites reklaamitavate valuvaigisteid sisaldavate preparaatidega palaviku alandamine ja ajutine enesetunde parandamine ei ole piisav alus tööle või kooli naasmiseks.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on sel aastal haiglaravi vajanute hulgas tõusnud vanemaealiste ja  täiskasvanud patsientide osakaal, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel. „Grippi nii-öelda „püstijalu“ põdev inimene seab haigena tööl käies ohtu kindlasti iseenda, sest tüsistused tekivad haigena ringi liikudes oluliselt kergemini,“ ütles Sadikova. Lisaks võib haigena liikuv inimene viirusega nakatada ka riskirühmi, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. „Seega ei tasu arvata, et peale näiteks populaarse nii-öelda gripitee joomist võib rahumeeli tööle või lastevanemate koosolekule minna,“ ütles Sadikova, kes soovitab haigel inimesel aeg maha võtta ja end välja puhata. 

Sadikova sõnul tuleb ka kergete haigustunnuste ilmnemisel vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5-meetrist distantsi. Samuti tuleb gripihooajal regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga.

Kindlasti ei tohi haigena haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Haigeid lapsi ei tohi jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt.

Grippi haigestumine ei jõudnud veel kõrgehooajani, haigestumine on tõusutrendil. Haigestumuse intensiivsust saab hinnata endiselt madalaks kuid gripilevikut laialdaseks.

Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku paljude võõraste inimestega.

Eelmisel nädalal ehk 27. jaanuarist – 2. veebruarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3818 haigestunut, arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 25 protsenti. Grippi ja  gripitaolistesse haigustesse haigestunute arv kasvas 61 protsendi võrra. Kuigi haigestumise juurdekasv laste vanuserühmades aeglustus, on tööealiste ja vanemaealiste vanuserühmas haigestumine hakanud kasvama.

Veel uudiseid samal teemal

19.02.2020

Gripiblogi, 7. nädal: haigestumine kasvas kõikides vanusegruppides, gripp nõudis esimesed ohvrid

Ajavahemikus 10. kuni 16. veebruarini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 4009 inimest, grippi ja gripitaolistesse nakkushaigustesse haigestumine kasvas 26 protsendi võrra.

12.02.2020

Gripiblogi, 6. nädal: haiglaravi vajavate täiskasvanute arv jätkab kasvamist

3. veebruarist 9. veebruarini pöördus  ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3796 inimest, grippi haigestunute arv kasvas eelmise nädalaga võrreldes 32 protsenti.   

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi vajanutest üle poole (52%) olid lapsed.