Gripiblogi, 53. nädal: domineerivaks viiruseks on rinoviirus

Ajavahemikul 28.detsember kuni 3.jaanuar pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2945 inimest, kellest 20% moodustasid lapsed.

Kõige enam oli registreeritud pöördumisi Tallinnas, Tartumaal, Narvas, Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Ühtegi kinnitatud gripijuhtu sel nädalal ei leitud. Jätkuvalt ringleb Eestis sel hooajal peamiselt rinoviirus.
 

Olukord Euroopas

Euroopa gripiseire võrgustiku ja WHO andmetel püsib nii Euroopa Liidus kui mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantsi hoidmise meetmed, mis on rakendatud SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks, on tõenäoliselt mänginud rolli ka gripiviiruse leviku vähendamisel.
 

Viirusnakkuse tunnused

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi on raske eristada, millise konkreetse viirusega on tegu. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris.

Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega, mille sümptomiteks on nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi, milleks on palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine ja hingamist kergendavad ravimid.

Gripp on äge viiruslik haigus, mis levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.