Gripiblogi, 19. nädal: lisandus 223 A-gripiviiruse juhtu
19. nädalal (09-15.05.2022) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2689 inimest, neist 35,6% olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga langes arstide poole pöördunute üldarv 3% võrra.
Grippi haigestunute arv langeb. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 223 A-gripiviirust, mida on 32% vähem kui nädal varem. Langus on osaliselt seotud üldise gripi haigestumise vähenemisega kui ka testimisstrateegia muutusega.
Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv jätkab kasvamist, ca 16,2% võrra. Alates 17. nädalast (25-01.05.2022) hospitaliseeriti peamiselt inimesi vanuses 65 ja vanemad. Üle 60-aastaste hospitaliseerimist vajanud inimeste arv moodustab 52% kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal seoses gripiviirusega haiglaravi 47 patsienti.
Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 338 patsienti. Terviseametile laekunud andmete põhjal on intensiivravi vajanud kolm inimest vanuses 17–71. Kahel inimesel olid rasked kroonilised haigused. Info vaktsineerituse kohta puudus.
Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest. Kõik juhud olid üle 70-aastased, tõsiste kaasuvate haigustega ja gripi vastu vaktsineerimata.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 11 551 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3).
Haigestumine Euroopas
Grippi haigestumus langeb kogu Euroopa regioonis. Vaid Soome ja Holland teavitasid 30% oodatumast suuremast levikust. Euroopas on registreeritud nii A- kui ja B-gripiviiruseid. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis domineerivaks viiruseks A(H3) gripiviirus.
Veel uudiseid samal teemal
Hoiatav näide Lätist: Difteeria viis 3 last ja 1 täiskasvanu haiglasse, üks laps on raskes seisus
Möödunud nädalal sattus Lätis difteeria tõttu haiglaravile neljaliikmeline perekond – kolm last ja üks täiskasvanu. Üks laps vajab raske seisundi tõttu intensiivravi ning kõik nad olid haiguse vastu vaktsineerimata. Terviseamet hoiatab, et kuigi difteeria vastu on olemas efektiivne vaktsiin juba 1940. aastatest, on immuniseerimisega hõlmatus tänaseks langenud kriitilise piirini ning sarnased lokaalsed puhangud võivad aset leida ka Eestis.
KKK: Mida peab teadma ahvirõugetest?
Kuigi maailmas ja Euroopas levivad ahvirõuged endiselt edasi, ei ole Eestis alates 2022. aastast uusi haigusjuhte olnud. Haiguse sissetoomise risk on endiselt olemas.