Gripiblogi, 18. nädal: lisandus 328 A-gripiviiruse juhtu
18. nädalal (02-08.05.2022) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2762 inimest, neist 34,3% olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga langes arstide poole pöördunute üldarv 26% võrra.
Grippi haigestunute arv hakkas langema. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 328 A-gripiviirust, mida on 68% vähem kui 17. nädalal. Langus on osaliselt seotud üldise gripi haigestumise vähenemisega kui ka testimisstrateegia muutusega.
Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv suurenes ca 11% võrra. Suurenes hospitaliseerimist vajanud üle 60-aastaste inimeste arv, moodustades sel nädalal 52% kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal seoses gripiviirusega haiglaravi 29 patsienti.
Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 291 patsienti. Terviseametile laekunud andmete põhjal on intensiivravi vajanud kolm inimest vanuses 17–71. Kahel inimesel olid rasked kroonilised haigused. Info vaktsineerituse kohta puudus.
Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest. Kõik juhud olid üle 70-aastased, tõsiste kaasuvate haigustega ja gripi vastu vaktsineerimata.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 11 328 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3).
Haigestumine Euroopas
Grippi haigestumus on langenud paljudes Euroopa liikmesriikides. 30% oodatumast suurem levik on registreeritud Soomes, Hollandis, Poolas, Serbias ja Prantsusmaal. Registreeritud on nii A- kui ja B-gripiviiruseid. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis domineerivaks viiruseks A(H3) gripiviirus.
Veel uudiseid samal teemal
Ülevaade nakkushaigustest: COVID-19 ja gripi haigestumuse intensiivsus on madal ja iseloomulik praegusele aastaajale
Möödunud nädalaga algas ametlik gripihooaeg, mis kestab järgmise aasta juunini.
Ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste, sh ka COVID-19 ja gripi haigestumuse intensiivsus on madal ja iseloomulik praegusele aastaajale. Püsivat gripiviiruse ja RS-viiruse levikut ei ole veel täheldatud.
Dr Kersti Kink laste vaktsineerimisest: vanemate hirmud on reaalsed ja tugevalt juurdunud
Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse juhtaja dr Kersti Kink on terve oma elu töötanud lastega ja neid ohustavate nakkushaigustega. Ta on puutunud oma arstipraksise jooksul kokku vaktsineerimisega, vaktsiinidega ja loomulikult haigustega. Ta on näinud seda, kuidas vaktsineerimata laps sureb haiguse tagajärjel, mida saanuks vaktsiiniga ennetada.