Gripiblogi, 14 nädal (30.03 – 05.04): gripp näitab taandumise märke, ülemiste hingamisteede nakkused levivad jõudsalt
Ajavahemikul 30. märtsist 5.aprillini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti juurde 6 215 inimest, neist veidi üle veerandi juhtudel olid haigestunuteks lapsed. Kõige rohkem oli arstile pöördunute seas on inimesi vanuses 30-64 ja vanemaealisi patsiente.
Viimase kolme nädala jooksul on ülemiste hingamisteede nakkustesse nakatunute arv kasvanud 30 protsendi võrra. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova hinnangul võib siin põhjust otsida tõenäoliselt selles, et üldpildis on sagenenud patsientide pöördumine perearsti poole ägedate respiratoorsete nähtude tõttu seoses COVID-19 kahtluse ja testimise vajadusega või ka vajadusega vormistada haigusleht kontaktsetele.
„Suure tõenäosusega said ülemiste hingamisteede viirushaiguse diagnoosi nii need inimesed, kes olid kontaktis COVID patsientiga ja pidid püsima isoleerituna kodus kui ka need, kes haigestusid ükskõik milliste respiratoorsete nähtude või palavikuga, kuid laboratoorset uuringut SARS-COV-2 tuvastamiseks ei ole teostatud või osutus negatiivseks,“ selgitas Sadikova.
Gripp näitab taandumise märke
Grippi haigestumus on ajavahemikus 30.03-05.04 olnud langustrendis, vähenedes eelneva nädalaga võrreldes 26 protsenti. Laboratoorse kinnituse said 4 gripiviirust, neist 2 olid A- ja 2 B-gripiviirused. Gripilaadsete haiguste arv on valdavalt seotud RS-viirusega. Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata madalaks, kuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse endiselt üle Eesti.
Peaspetsialist Olga Sadikova sõnul tuleb aga silmas pidada, et kuigi laboratoorselt kinnitatud ägedate respiratoorsete haiguste juhtude arv on märkimisväärselt langenud, on see eeskätt seotud olukorraga, kus inimesed pöörduvad arstide poole pigem telefoni või e-maili teel. Nõnda ei pruugi laboristatistika peegeldada tegelikku haigestumiste hulka.
Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel lisandub jätkuvalt haiglaravi vajavaid haigestunuid. Hooaja algusest on gripi tõttu haiglasse sattunud 569 patsienti, neist üle 54 protsendi olid tööealised või vanemad. Kahjuks tuleb tõdeda, et hospitaliseerimiste juurekasv tuleneb eelkõige vanemaealiste patsientide tõusnud grippi haigestumist.
Paraku peab aga sel nädalal teatama ka ühest surmaga lõppenud gripijuhtumist. Kuue haigla andmete põhjal on hooajal on intensiivravi osakonda sattunud 21 inimest, neist on gripi tõttu surnud 12 inimest, noorim neist 9 kuune, vanim 85 aastane. Kõik kuulusid riskirühmadesse.
Veel uudiseid samal teemal
Dr Kersti Kink laste vaktsineerimisest: vanemate hirmud on reaalsed ja tugevalt juurdunud
Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse juhtaja dr Kersti Kink on terve oma elu töötanud lastega ja neid ohustavate nakkushaigustega. Ta on puutunud oma arstipraksise jooksul kokku vaktsineerimisega, vaktsiinidega ja loomulikult haigustega. Ta on näinud seda, kuidas vaktsineerimata laps sureb haiguse tagajärjel, mida saanuks vaktsiiniga ennetada.
Läkaköhasse haigestumine on möödunud aastaga võrreldes kümnekordistunud
2024. aasta esimese kaheksa kuuga on Eestis registreeritud 10 korda rohkem läkaköha juhtumeid kui eelmise aasta samal perioodil. Kui eelmisel aastal tuvastati augusti seisuga 9 haigusjuhtu, siis tänavu on nakatumisi olnud juba 97.