Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 97 COVID-19 patsienti
Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 97 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 80 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Positiivsete testide osakaal kasvas pea 15% võrra.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul osutus eelmisel nädalal analüüsitud 5956 testist 801 positiivseks, mis jääb sarnasesse suurusjärku võrreldes eelmise nädalaga. „Küll aga on oluline arvestada, et pühade tõttu vähenes testimise ja arstide poole pöördumiste arv ning tegelikkuses on nii haigestumises kui ka hospitaliseerimises näha kasvutrendi,“ selgitas Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R on veidi üle ühe (1,03). Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Viimase seitsme päeva keskmine COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv on 5,7. Esmaspäeva hommikuse seisuga viibib haiglas 97 inimest, millest 50 juhul vajavad patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul lisandus kolm surmajuhtumit vanuses 74, 83 ja 88 aastat, neist üks oli vaktsineerimata. 7-päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on kasvutrendis, tõusu on märgata ka hospitaliseeritute üldarvus. Tõenäoliselt kasvab hospitaliseeritute arv veel veidi.
Nädala jooksul manustati 595 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 147. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 461 924 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,7%.
COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin (PDF).
Veel uudiseid samal teemal
Ülevaade nakkushaigustest: COVID-19 ja gripi haigestumuse intensiivsus on madal ja iseloomulik praegusele aastaajale
Möödunud nädalaga algas ametlik gripihooaeg, mis kestab järgmise aasta juunini.
Ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste, sh ka COVID-19 ja gripi haigestumuse intensiivsus on madal ja iseloomulik praegusele aastaajale. Püsivat gripiviiruse ja RS-viiruse levikut ei ole veel täheldatud.
Dr Kersti Kink laste vaktsineerimisest: vanemate hirmud on reaalsed ja tugevalt juurdunud
Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse juhtaja dr Kersti Kink on terve oma elu töötanud lastega ja neid ohustavate nakkushaigustega. Ta on puutunud oma arstipraksise jooksul kokku vaktsineerimisega, vaktsiinidega ja loomulikult haigustega. Ta on näinud seda, kuidas vaktsineerimata laps sureb haiguse tagajärjel, mida saanuks vaktsiiniga ennetada.