Enteroviirusmeningiiti haigestumine Eestis
Haigestunute vanus Viljandimaal jääb vahemikku 4-41 aastat, valdavalt on haigestunud lapsed. Tegemist ei ole haiguspuhanguga, kuna registreeritud haigusjuhud ei ole omavahel seotud.
Laboratoorse uuringu alusel on haigustekitajaks enteroviirus ECHO 30.
Suvekuudel täheldati enteroviirusnakkustesse haigestumise tõusu ka Soomes ja Lätis, kusjuures Soomes oli haigustekitajaks sama viirus, mis Eestis.
Enteroviirusnakkused on maailmas laialt levinud nakkushaigused, mille hulgas esineb aeg-ajalt ka enteroviirusmeningiiti ehk ajukelmepõletikku.
Enteroviirusnakkused levivad valdavalt maist septembrini. Haigusvormid on mitmekesised, sümptomiteks võivad olla kergekujuline neelupõletik, kõhuvalu, kõhulahtisus ja palavik. Küllalt sageli kulgeb enteroviirusnakkus haigusnähtudeta vormis. Sageli kujuneb vanemaealistel välja immuunsus teatud piirkonnas valdavalt levivate enteroviirustüüpide vastu, seepärast haigestuvad sagedamini just lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud. Enteroviirused levivad1) fekaal-oraalsel teel, s.t. nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt suhu, samuti viirustega saastunud joogiveega ja toiduga;
2) enteroviirused võivad levida ka piisknakkuse teel õhu kaudu.
Nakkusallikaks on haige inimene või nakatunud, kuid haigusnähtudeta inimene.
Nakatumise ennetamine: käte pesemine pärast WC-s käimist ja enne sööki.