Eesti Mürgistusteabekeskusel möödus esimene edukas tööaasta

Olgugi, et numbri avamisele ei eelnenud meediakampaaniat, on abivajajad infoliini üles leidnud ning mürgistusküsimustega helistajate arv kuust-kuusse kasvanud. Kolmandik infonumbrile helistajaist on tervishoiutöötajad, ülejäänud tavakodanikud või ametnikud erinevate mürgistusprobleemidega.  

Enamik saabunud mürgistuskõnedest puudutavad alla 3-aastaste lastega juhtunud õnnetusi. Väikelaste mürgistuste sagedasemad põhjused on lastele kättesaadav kodukeemia, samuti taimed, mida lapsed suhu pistavad ja söövad.  

Teine suurem grupp kannatanuid on täiskasvanud vanuses 19-35 eluaastat. Mürgistused selles vanusegrupis on seotud peamiselt erinevate süsivesinikega ehk petrooleumitoodete, lahustite ja gaasidega. Tihti helistatakse ka söövitavate puhastusvahendite või putukatõrje ja taimekaitsevahendite kasutamisest tekkinud mürgistussümptomite tõttu. Mürgistuste põhjuseks on sageli valed töövõtted -  kemikaalidega töödeldakse erinevaid pindu kinnises ning ventilatsioonita ruumis. Tegu on peamiselt õnnetusjuhtumitega, kus täiskasvanu ei oska hinnata kemikaali käsitlemisel selle terviseohtlikkust.  

Ravimite vale kasutamine on samuti üheks täiskasvanute hulgas levinud mürgistuse põhjustajaks.  Peamiselt juhtuvad taolised mürgistused tabletikarpide segiajamisel, kus nt ühes pakendis hoitakse erinevaid ravimeid, või on erinevate ravimite pakendid olnud väliselt sarnased. Ravimmürgistusi on juhtunud ka arsti ettekirjutuse eiramisel, mil kannatanu on neelanud topelt- või enamas koguses ravimeid, lootes sel viisil kiiremale paranemisele. Vanemaealiste ravimmürgistusi põhjustab tihti unustamine – inimesel ei seisa meeles, et ta on oma rohu juba ära võtnud ja nii manustab väikeste vahedega juba teise või kolmanda annuse.   

Hooajaliseks võib nimetada mürgistest seentest ja taimedest tekkinud mürgistusi.  Sellised kõned saabuvad numbrile 16662 peamiselt kolme lainena: kevadel esimeste korjatavate seentega, kesksuvel-sügisel suure seenehooajaga ning jõulude paiku, mil seenehoidised purkidest välja võetakse. Enamasti on helistamise põhjuseks „tundmatud seened“, mis metsas korjamisel on tundunud söögiseentena.  aga pärast nende söömist helistatakse esimeste sümptomite tekkimisel mürgistusinfoliinile.

Sageli võib kahtlustatava seenemürgistuse põhjus olla seotud tegelikult hoopis mõne konkreetse seene talumatusega, mis põhjustab seedehäireid. Hullematel juhtudel on külas söögilauale sattunud kogemata valesti korjatud seen.  

Seenemürgistuste puhul, nagu ka taimemürgistuste korral on kõige suurem abi helistamisele eelnevalt mure põhjuseks olev taim või seen identifitseerida. Valdavalt on keskusesse tehtud seentest põhjustatud mürgistuskõnede põhjuseks olnud erinevad kärbseseened, aga ka Tore vöödik.  

Tänaseks veidi üle aasta tegutsenud mürgistusteabekeskus tegeleb mürgistusalase info kogumisega (ravimid, kemikaalid, taimed, seened jne), selle töötlemisega, uurimistööde läbiviimisega ning aset leidnud mürgistusjuhtude korral elanikkonna ja tervishoiutöötajate nõustamisega telefoni lühinumbril 16662. Keskuses töötavad kokku nelja avatud ametikohaga pikaajalise kogemusega anesteesia- ja erakorralise meditsiini eriala õed ja arstid. 

Teiseks keskuse prioriteetseks tegevuseks on mürgistusalaste koolituste läbiviimine.  Täispikki mürgistusravi teemalisi õppepäevi on korraldatud erakorralise meditsiini  spetsialistidele, lisaks lapsevanematele, õpetajatele suunatud koolitusi ja teabepäevi koostöös lastekeskuste ja erinevate terviseedenduse spetsialistidega.  Koolitused toimuvad üle Eesti erinevates maakondades või üksikute asutuste lõikes.