Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

COVID-19 pandeemia analüüsi järelkaja: kuidas saab riik tulevikukriiside lahendamisel edukam olla?

Kantar Emori uuring: Terviseamet jäi koroonakriisi alguses hiidlaine alla

Üleilmse koroonapandeemia puhkemisest on möödunud ca 3,5 aastat. Esimene koroonaviirusesse nakatunu Eestis avastati 27. veebruaril 2020, juba 12. märtsil kuulutas toonane valitsus välja eriolukorra. Koroonakriis on aeg, mis puudutas igaüht ning millest on palju meenutada ja õppida. Et kriisikogemust mitte raisku lasta, on oluline sealt edaspidiseks järeldused teha. 

Kantar Emor viis 2023. aastal läbi süvaintervjuu 20 eksperdiga, teiste seas Terviseameti juhtide, haiglajuhtide, ministrite ja riigikantsei töötajatega, kes puutusid kokku koroonakriisi lahendamisega.

Kõigist intervjuudest tõusis selgelt esile hinnang, et Eesti (nagu ka muu maailm) ei olnud valmis koroona pandeemiaks: puudulik oli varustus, taristu (sh IT-süsteemid, haiglate hooned), logistika, asutuste töötajaskond, valmisolek kriisijuhtimiseks jne. Uuringus esindatud asutustel oli küll erinevaid kriisiplaane, kuid ükski neist ei olnud arvestanud sarnases mastaabis kriisiga ja intervjuudest kõlas läbivalt meenutus, et selline suur ja kõikehõlmav pandeemia tundus uskumatu või äärmiselt vähetõenäoline.

Pandeemia analüüsi saab lugeda siit (PDF).

 

Peamine õppetund: riik peab olema kriisiks valmis

Mari-Anne Härma
Terviseameti peadirektori asetäitja
 

Riigi suurim õppetund COVID-19 kriisis oli, et riik peab olema kriisiks valmis.

Arvestades globaalseid megatrende – demograafilised muutused, linnastumine ja kliimamuutused – siis on kindel, et tervishoiukriisid jäävad edaspidi korduma ja nakkushaiguste puhangud, epideemiad ja pandeemiad tulevikus ainult sagenevad.

Tervishoiukriisiks valmisolek tähendab kõrge tasemega prioriteete:

  • kriisijuhtimisele ja kriisijuhtimissüsteemidele, mis võimaldavad kiiret reageerimist ja tegutsemist;
  • andmete liikumisele, analüüsile ja info vahetamisele, mis võimaldab kiiret otsuste tegemist;
  • kommunikatsioonile ja nõustamisele, mis loob selguse ja võimaldab kriisi ja riiki juhtida;
  • laborile ja teadus-ja arendustegevusele, mille abil ohtu tuvastada ja eristada olulist ebaolulisest.

Terviseamet sai COVID-19 kriisiga seotud tegevusteks ühekordse lisarahastuse, et suurendada kriisijuhtimise võimekust, analüüsi ja arenduse võimekust, kommunikatsiooni võimekust ja labori võimekust. Nüüd seisab Eesti aga sarnaselt teiste riikidega otsuse ees, kas seda kriisivõimekust tasub hoida või mitte, sest riike räsivad uued kriisid ja prioriteedid on nihkunud mujale. Selleks aga, et olla järgmiseks tervishoiukriisiks valmis, ei tohi seda võimekust kaotada.

Kriisivõimekus on osa igast asutuse struktuurist, sest nagu kogemus näitab, tuleb kriisi saabudes üle võtta uusi ülesandeid ja tagada elutähtsate teenuste toimepidevus. Pika kriisi kogemus on Terviseametile kinnitanud, et kriisijuhtimise kõrval tuleb tagada põhiteenuste vältimatu toimimine.

COVID-19 ajal loodud kriisivõimekuse hoidmisega:

  • säilib võimekus reageerida nakkushaiguste puhangute, pandeemiate korral;
  • säilib võimekus korraldada tervishoiuasutuste toimepidevus masskannatanutega õnnetuste korral;
  • säilib võimekus lahendada mürgistusega seotud kriise. Kaasuda kemikaaliõnnetuste (CBRN) lahendamisse, et tagada vajalik ja täpne haiglaravi;
  • säilib võimekus toetada elutähtsa teenuse osutajaid joogiveekriiside lahendamisel;
  • kasvab võimekus nn multikriiside lahendamiseks, sest korraga võib olla mitu kriisi (elulised näited: COVID19, sõjapõgenikud, prügila põleng jne).
     

Kuidas kriisideks valmistumisega edasi minna?

COVID-19 kriis tõi tõdemuse, et väga ebatõenäolised stsenaariumid võivad siiski ka 21. sajandil realiseeruda ja sestap on väga tähtis võimalikeks kriisideks valmistuda nii kriisiplaneerimise eest vastutava inimese määramise, kriisiplaanide tegemise, harjutamise kui ka vajaduse korral varude kogumise teel

Kantar Emor viis 2023. aastal läbi süvaintervjuu 20 eksperdiga, teiste seas Terviseameti juhtide, haiglajuhtide, ministrite ja riigikantsei töötajatega, kes puutusid kokku koroonakriisi lahendamisega. Mitmel korral tõusis intervjuudes esile küsimus sellest, et Eestis oleks vaja rohkem inimesi, kes ühelt poolt aitavad asutustel valmistuda kriisideks ning teiselt poolt on võtmemängijateks kriisi ajal. Seega saame kriisiks paremini valmis olla, kui selliseid inimesi koolitatakse ja võetakse ametisse ning kui nad saavad asutustes valmisolekut luua.

Niisiis on tuleviku kriiside paremaks lahendamiseks oluline, et juba loodud võimekused säilivad ja tehtud investeeringutele leitakse jätkurahastus.

Pandeemia analüüsi saab lugeda siit (PDF).

  •  

    Edukas riigis säilib võimekus kõikidele tervisega seotud ohtudele kiiresti reageerida

    Eesti on väikeriik ning isegi lokaalsed kriisid võivad omada ühiskonnale tugevat mõju. Seetõttu tuleb tuleviku kriisidega paremaks hakkamasaamiseks koolitada neid, kes on kriisi puhkedes esmased reageerijad. Kriisi puhkedes ei pea hakkama juhtimisstruktuure nullist üles ehitama, vaid need on juba olemas. Hea koostöö erinevate ametite, valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste vahel aitab kriisiaegseid otsuseid teha kiirelt ning ühises inforuumis.

  • Edukas riigis säilib võimekus kiiresti infot vahetada ja ohust teavitada

    Riik on üles ehitanud efektiivse teavitussüsteemi, mille kaudu saab elanikke ohust informeerida olulise viivituseta. Infojagamises on prioriteediks ohualasse jäävate inimeste kiire väljaselgitamine ja neile värskete ning täpsete käitumisjuhiste edastamine. Samaaegselt toimub riigiasutuste vahel operatiivne infovahetus ning kommunikatsioonitegevustes võimendavad riigiametid kriisi juhtiva asutuse sõnumeid.

  • Edukas riigis säilib võimekus uut infot kiiresti tõlgendada, mõtestada, analüüsida, testida

    Analüüsi- ja arendustegevuse säilitamine loob vundamendi kriisiaegse operatiivse infovoo loomiseks ja andmete ning nendega seotud järelduste usalduslikuks jagamiseks avalikkusega. Elanikke puudutavate otsuste tegemiseks on vajalik operatiivinfo võimalikult kiire analüüs ja saadud tulemuste mõtestamine. Analüüsivõimekus on oluline osa kriisiaegse olukorrapildi loomiseks, mis lihtsustab valikute langetamist operatiiv- ja juhtimistasandil.