Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

ARUANNE SAAREMAA INIMESTELE: Kuidas lahendati Kuressaare veekriisi?

7. mail 2023 vallandus Saaremaal Kuressaares joogivee saastumise tõttu viimase 30 aasta suurimaid nakkuspuhanguid. Terviseamet teeb toimunust ülevaate ning selgitab juhtunu tagamaid – millised olid kriisi lahendamise suurimad probleemid ning miks reageeriti sündmusele alles siis, kui kümned haigestunud inimesed juba haigla poole pöördusid.

 

FAKTID, TEGEVUSED JA ÕPIKOGEMUSED:

Terviseameti ülevaade Kuressaare veekriisi lahendamisest

 

 

 

Neljapäev, 4. mai 2023

Kuressaares Kalevi tänaval purunes kanalisatsioonitoru vahetamise käigus suur veemagistraaltoru. Tekkis oht joogivee fekaalseks saastumiseks.

Torustike parandamise järel veeproove ei võetud ning Terviseametit intsidendist ei teavitatud, kuigi selliste juhtumite puhul on info edastamine kohustuslik.

Kadri Juhkam: Veekäitleja on eksimust tunnistanud ning teinud edasiselt igakülgset koostööd kriisiolukorra lahendamiseks. Olukorrale hinnangu andmiseks ja tulevikus analoogsete juhtumite ärahoidmiseks on Terviseamet alustanud riiklikku järelevalvemenetlust.

Leena Albreht: Õigeaegsel teavitamisel ja veeintsidendi tõttu kohustuslikult võetavate veeproovide olemasolul oleks elanikkonnale nii vajalik teavitus toimunud vähemalt 48 tundi varasemalt. Kohustus vee kvaliteedi tagamiseks tuleb veeseadusest ning taolise avarii puhul on elementaarne, et vahetult pärast õnnetust võetakse veeproove, sest muul viisil ei saa kvaliteedis veenduda. Juba veeavarii ise on alus saastuse kahtluseks.

Veeseaduse § 85 järgi peab joogivesi vastama ministri määrusega kehtestatud nõuetele ning sama seaduse § 87 lg 4 sätestab joogivee käitleja peamised kohustused:

  • teeb joogivee saastatuse või saastatuse kahtluse korral järelevalveametniku nõudel lisauuringuid;
  • uurib joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjusi, rakendab vajalikke abinõusid puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab puudustest viivitamata tarbijaid ja käitlemise asukoha järgset Terviseameti struktuuriüksust;
  • teavitab Terviseametit joogivee saastamisest või vee andmise katkestamise igast juhtumist, mis kestab üle 24 tunni.

 

 

Laupäev, 6. mai

Kuressaare haiglasse pöördusid südapäeva paiku esimesed patsiendid, kes kurtsid kõhuvalu, kõhulahtisuse ja iivelduse üle. Mõnel patsiendil esines veriroe, mis viitas nakkuslikule haigustekitajale. 

 

Pühapäev, 7. mai

  • Kell 9.30 Kuressaare Haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhataja Mihkel Laidna pöördus Terviseameti Saaremaa vaneminspektori Piret Tõlli poole ja teatas hüppeliselt kasvanud gastroenteriidi sümptomitega pöördumistest EMO poole. Kuivõrd info Kalevi tänava veeavariist käis mõni päev varem meediast läbi, võttis inspektor seda arvesse ühe võimaliku seosena, mille suunas liikuda. Sel hetkel ei välistatud muid saasteallikaid – mõni suurem üritus, toidupuurkaevu saastumine jne.
  • 10.10 Terviseameti Saaremaa inspektor Brita Uussaar alustas epidemioloogilise uuringuga, mille eesmärk oligi välja selgitada nakatumise allikas, levikutee ja levikumehhanism. See tähendas haigestunud inimeste küsitlemist ja suunamist kliiniliste analüüside tegemisele.

Juta Varjas: Terviseamet võttis kiirelt ühendust viie haigestunuga, kelle küsitlemise ja haigla poolt antud info alusel ei olnud alust arvata, et tegemist võib olla ühel üritusel osalejatega. Kõik nad olid erinevatest Kuressaare piirkondadest. Esialgne info kinnitas, et kõik küsitletud tarvitasid eelnevatel päevadel Kuressaare veevärgist tulnud joogivett ja seega sai üha enam kinnitust kahtlus, et probleem võib olla joogivees.

  • 11.22 Haigla poole oli selleks hetkeks pöördunud 20 patsienti.

Juta Varjas: Oli üksikjuhtumeid ja ka terve perekonnaga haigestumisi.

  • 11.27 Terviseameti Lääne regionaalosakond võttis ühendust Kuressaare Veevärk ASi valvetelefoniga, paludes teavitada juhtunust ettevõtte juhatust.
  • 11.31 Facebookis ilmus dr Mihkel Laidna postitus, milles ta andis teada haigestumistest ja hoiatas Kuressaare vee joomisega seotud võimalike ohtude eest. 20 minutit hiljem vahendas sõnumit kohalik ajaleht Saarte Hääl.

  • 11.45 Kuresaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm võttis ühendust Terviseameti Saaremaa inspektoriga, kes palus ettevõttel teavitada Kuressaare elanikkonda võimalikust ohust, samuti edastada info vallale. Selgus, et viimased veeanalüüsid võeti trassist 18. nädala alguses ja siis olid analüüsid korras. Niisiis sai kinnitust, et peale 4. mail toimunud veeavariid ja ulatuslikku veekatkestust ei ole uusi joogivee kvaliteedianalüüse võetud.

Leena Albreht: Kuivõrd Kuressaare Veevärk on elutähtsa teenuse osutaja, siis peab joogiveekäitlejal olema tehtud riskianalüüs ja toimepidevusplaan olukorraks, kui joogivesi saastub. Selle üle, kas vastavad plaanid on olemas, teeb järelevalvet kohalik omavalitsus. Terviseamet kui pädev asutus joogivee valdkonnas saab osaleda ohuolukordadele reageerimise hoiatussüsteemide väljatöötamisel. 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 7 lg (11) sätestab:

  • Vee-ettevõtja, kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses ning kes osutab teenust ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi kaudu, millega on ühendatud vähemalt 10 000 elanikku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

 

Hädaolukorra seadus § 38 lg 3 sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja on muu hulgas kohustatud:

  • koostama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt;
  • osalema hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;

 

Hädaolukorra seadus § 36 lg 4 sätestab:

 

Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:

  1.   kaugküttega varustamine;
  2.   kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
  3.   veega varustamine ja kanalisatsioon.

 

Hädaolukorra seadus § 37 sätestab:

 

Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse kohustused (antud juhul Saarema Vallavalitsuse ülesanded)

  (1) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus:
  1) koordineerib elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist, arvestades elutähtsate teenuste ristsõltuvust;
  2) nõustab elutähtsate teenuste osutajaid;
  3) teeb järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle;
  4) kinnitab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse § 40 kohaselt;
  5) juhib hädaolukorra lahendamist, koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatu kohaselt.

 

  • 12.54 Lääne regionaalosakond andis seni kogutud info edasi Terviseameti staabivalvele. Olukorra lahendamiseks otsustati käivitada kriisistaap. See tähendab, et kokku kutsuti valdkonna eksperdid, kel on kogemused nakkuspuhangute tõrjumisega.

Kadri Juhkam: Ülesanded nakkuspuhangute tõrjumiseks on paika pandud NETS-iga (Nakkushaiguste Ennetamise- ja Tõrje Seadus) ja täiendatud ministri määrusega. Terviseameti kohustus on läbi viia epidemioloogiline uuring nakkuse leviku asjaolude väljaselgitamiseks (sealhulgas korraldada analüüside võtmine), juhendada tõrjemeetmete rakendamist ning teavitada elanikkonda. Niisiis oli meie esimene prioriteet nakkushaiguse leviku piiramisel teavitada nii veekäitlejat kui elanikkonda vee võimalikust saastumisest ja võtta veeproovid, et saaks kinnitada inimeste nakatumise joogivee kaudu.

Nakkuspuhangu kahtlusest teada saamisest kulus umbes kolm tundi, et käivituksid esmased nakkustõrje tegevused.

  • 13.05 Joogivee proovide võtmiseks on vajalikud spetsiaalsed proovivõtu nõud, mida Terviseameti Saaremaa esinduses vajalikus koguses ei olnud, kuid neid saab laenata LABRISe (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus) Saaremaa esindusest. Puhkuselt tööle naasnud Saaremaa inspektor proovis LABRISe töötajaid telefoni teel kätte saada, kuid koheselt ühendust saada ei õnnestunud.

Kadri Juhkam: Oli pühapäev ja paraku keegi koheselt telefonile ei vastanud. Kontakteeruti Saaremaa vallaga, et neilt laboritöötajate isiklikke kontaktnumbreid saada. Edaspidiseks on oluline tagada, et ka LABRISes oleks töötav ametlik valvekontakti number.

  • 14.24 Terviseamet avaldas sotsiaalmeedias hoiatuse joogivee võimaliku saastumise kohta ja andis peamise soovituse – eelistada pudelivett või kraanivett enne kasutamist 10 minutit keeta.

  • 15.09 Saaremaa päästepiirkonna juhatajaga arutati võimalust saata elanikele ohuteavituse lühisõnum EE-ALARM.

Imre Kaas: Selgus, et samal hommikul oli süsteemiga teatud tehnilisi probleeme ja eelnevalt läbi harjutatud viisil ei õnnestu Terviseametil endal sõnumit edastada. Häirekeskus kinnitas, et saab siiski sõnumi ise välja saata. Nüüd tuli veel kokku leppida, millise sisuga, millistele telefonidele ja millises keeles sõnum saadetakse ja milline on ohupiirkond. Otsustasime teate saata kolmes keeles: eesti, inglise ja ukraina keeles, sest piirkonnas viibis hulk sõjapõgenikke. 

  • 16.30 LABRISe töötaja saabus laborisse ja kell 16.40 anti Terviseameti töötajale üle täiendavad proovivõtu nõud (tekkis tavapärasest suurem proovivõtu vajadus ja Terviseameti enda vahenditest ei piisanud).
  • 16.45 kuni 17.45 võttis inspektor Urve Raag analüüsid kolmest Kuressaare punktist, igast kohast mitu proovi: Tooma pood, haigestunu eluase Kuressaare Smuuli piirkonnas ja Ida-Niidu Selver.
  • 17.30 Toimus Terviseameti kokku kutsutud veebikoosolek, kuhu kaasati olukorrast ülevaate saamiseks Kuressaare Haigla, Saaremaa vald ja Häirekeskus. Terviseameti poolt osalesid Lääne regionaalosakond, staabivalve, tervishoiu kriisideks valmistumise osakond, nakkushaiguste labor, nakkushaiguste epidemioloogia osakond, keskkonnatervise osakond ja kõik juhid. Kohal oli ka Sotsiaalministeeriumi esindaja. Kohtumise eesmärk oli saada täpne ülevaade Kuressaares toimuvast ja leppida kokku, millised on avalikkusele edastatavad sõnumid ja juhised. Sealhulgas ootas kinnitamist ohusõnumi esmakordne väljasaatmine, mis sõltus hinnangust olukorra tõsidusele ja prognoosile.

Kohtumisel andis Kuressaare haigla ülevaate patsientide seisust ja Terviseameti epidemioloogid hindasid olukorda stabiilseks. Vaatamata kasvanud haiglasse pöördumiste ja hospitaliseeritute arvule, ei olnud ohtu haigla toimepidevusele.

Kuigi haigla andmetel tundus raskuskese vajuvat konkreetsesse Kuressaare Smuuli tänava piirkonda, otsustati asukohapõhine ohuteavituse SMS saata kogu Saaremaale.

Imre Kaas: Kõigile Saaremaa elanikele sõnumi saatmise põhjenduseks oli asjaolu, et paljud neist käivad Kuressaares tööl kaugematest Saaremaa piirkondadest ning üksikuid kaebusi kõhuhäda kohta tuli ka mujalt. See ei olnud niisiis üksnes Kuressaare probleem ning pigem olgu ohuteavituse saajate ring laiem, kui pärast jääb keegi teavituse ringist välja, kes internetis ei käi, televiisorit ei vaata ja raadiot ei kuula. See otsus tõi hiljem kaasa kõned kriisiinfo telefonile, milles paluti sõnumeid rohkem mitte saata, sest elati Kuressaarest kaugemal või oli majapidamises näiteks oma kaev. Kahjuks pole võimalik niimoodi üksikuid telefoninumbreid teavitusest välja lülitada ja see sõnum tuli saajal lihtsalt ära kustutada.

  • 17.50 Terviseameti inspektori poolt võetud joogivee proovid pandi Cargobusiga Tallinna poole teele. Veel samal õhtul asuti proove Terviseameti nakkushaiguste laboris analüüsima, et hommikuks oleks esialgsed tulemused teada.
  • 18.46 Algas SMS ohuteavituse väljasaatmine. Kokku oli esialgseid sõnumisaajaid umbes 32 700. 95% sõnumitest jõudis kohale 15 minuti jooksul. Kriisiinfo telefon 1247 sai esimesed kõned, kus sõnumis olnud info kohta täiendavat infot päriti.

Terviseamet: Kuressaare kraanivesi võib olla saastunud! Tarvita pudelivett või keeda kraanivett 10min. Sümptomid: oksendamine, kõhuvalu. Tõsise tervisehädaga pöördu haiglasse! Info: 1247

Terviseamet ütles avalikkusele välja esialgse kahtluse, et tegemist võib olla E.coli tõttu tekkinud haiguspuhanguga, sest sellele viitasid haigussümptomid ja kogutud info.

 

Esmaspäev, 8. mai

Olukorra lahendamisse kaasati Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Eesti Perearstide Selts ning sisse viidi eraldi esmaste laboritulemuste infovahetus LABRISe Kuressaare laboriga. Operatiivinfovahetus toimis ka Keskkonnaministeeriumiga.

  • 8.30 Kuressaare Veevärk alustas profülaktiliste toimingutega: trassi tühjendamise, desinfitseerimise ja igapäevaste täiendavate joogiveeproovide võtmisega. Kokku lepiti 8 proovivõtu punkti, mis asusid erinevates linna piirkondades.
  • 8.40 Terviseamet vahetas infot Kuressaare haigla EMO juhataja dr Laidnaga,  kelle sõnul ei olnud olukord paranenud. Endiselt saabus linna erinevatest piirkondadest inimesi, kelle sümptomid olid sarnased: iiveldus, kõhulahtisus ja oksendamine.

EMOsse oli selleks hetkeks pöördunud kokku 30 hädalist. Kiirabi väljakutsete arv oli pühapäeval vastu esmaspäeva tavapärasega võrreldes kahekordne. 24st väljakutsest 12 olid seotud kõhuhädaga. 3 inimest jäid haiglaravile. Perearsti poole pöördus kaebustega 60 patsienti.

  • 11.30 Toimus veebikoosolek Terviseameti, Häirekeskuse, Põllumajandus- ja Toiduameti, Saaremaa valla, Kuressaare Haigla ja Sotsiaalministeeriumi osalusel.
  • 12.00 Terviseameti nakkushaiguste labor tuvastas, et joogivees leidub E.coli ja coli-laadseid baktereid. Niisiis sai esialgse kinnituse patogeense tüve esinemine Kuressaarest võetud joogiveeproovidest. Bakterite toksilisuse uurimiseks jätkati täiendava analüüsiga.

Vaata SIIT, kuidas käis joogivee analüüs Terviseameti nakkushaiguste laboris.

  • 13.20 Terviseameti vestluse käigus Kuressaare Veevärgi esindaja Ain Saaremäega täpsustati 4. mail toimunud veeavarii asjaolusid. Selgus, et Kalevi tänaval toimus plaaniline kanalisatsioonitoru vahetus ja selle käigus lõhuti joogivee toru, mis võis viia joogivee saastumisele.
  • 14.00 Terviseamet korraldas ajakirjanikele info ühtlustamiseks veebikoosoleku ja selgitas käitumisjuhiseid. Peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitas, et esialgsed tulemused viitavad E.colile ja seetõttu ei ole vee joomine lubatud.

Nakkushaiguste ekspertide sõnul piisab ühe E.Coli bakteri esinemisest joogivees, mille riskirühma kuuluv inimene alla neelab, ja see hakkab inimese organismis kiirelt paljunema. Niisiis piisab nõrga immuunsusega inimesele ühest kolibakterist, et raskelt haigestuda ja eriti toksilise vormi puhul isegi surra.

  • 17.09 Elanikele saadeti välja täiendav SMS-teavitus eesti, inglise ja ukraina keeles. Rõhutati vee keetmise vajadust ja anti teada, et torustike puhastamisega võib kaasneda kloori hais.

Terviseamet: Soovitame Kuressaare kraanivett enne tarvitamist keeta vähemalt 10min, kuni teostatakse torustike puhastus ja proovid kinnitavad vee ohutust. Vesi võib lõhnata kloori järele. Info: 1247

 

Teisipäev, 9. mai

Tegevused keskendusid peamiselt kliiniliste proovide analüüsile, mille alusel välistati eriti toksilise vormi esinemine. Kuressaare haiglas hospitaliseeritud patsiendi proovist leiti E.coli o-26 serotüüp. Täiendavalt uuriti erinevate viiruste esinemist, sest fekaalse saastuse korral võib vee kaudu levida nii baktereid kui ka viirusi. Järgnevatel päevadel saigi kinnitust, et E.coli ja coli-laadsete bakterite kõrval on haigestunutel täheldatud näiteks astro-, noro-, rota- ja sapoviiruse esinemist.

Kuivõrd veeettevõtja tellitud ja LABRISe Kuressaare labori poolt tehtud joogivee proovides tuvastati endiselt E. coli baktereid, ei saanud joogivee joomist lubada.

Kriisistaabis võeti vastu otsus, et joogivee kasutust saab lubada juhul, kui kolme järjestikuse päeva veeproovid on negatiivsed.

Leena Albreht: Iga puhang on unikaalne. Ei ole võimalik ajaliselt ette teada, kui kaua probleem kestab. See on põhimõtteline lähenemine, et vett ei tohi juua niikaua, kuni vee kvaliteet stabiliseerub. Stabiilne vee kvaliteet tähendab seda, et vesi on saastest puhas mitmel päeval järjest ning seetõttu oligi vajalik, et kolm järjestikust analüüsi oleksid negatiivsed. Üks või kaks negatiivset proovi ei näita veel stabiilset vee kvaliteeti.

Eesti Perearstide Seltsi ja Terviseameti koostöös valmisid KKK ning juhend elanikkonnale kõhuhädade puhuks.

 

Häirekeskuse ülevaade kriisiinfo telefonile 1247 saabunud kõnedest

Viies kõnes uuriti, kuidas leevendada sümptomeid (kuidas vähendada oksendamist; kas söetablette võib kasutada).

17 kõnes küsiti erinevate käitumisjuhiste kohta (mis päevaks võiks olla tehtud puhastus, kas nädalavahetuseks on võimalik spaasse minna; kaua on nakkav, kui laupäeval juba oli kehva, kas nüüd on juba üle läinud; miks mulle tuli inglisekeelne sõnum; kas praeguse vee kasutamise eest tuleb maksta tavatariifi; kui peakraan on kinni olnud, kas võib minna pesumasinaga pesema või on mõistlik praegu kraan täitsa kinni hoida; kas reostus on ainult teatud piirkonnas või kõikides võrgus olevates kohtades; kas duši alla võib minna; kas vett võib juba juua; kas nõusid ja riideid võib pesta; mida teha veega, mis on seisnud boileris; vett keetes jääb potile valge puru taoline kate, kas see on kloorist või millest).

Üks inimene oli pahane, et koguaeg saadetakse sõnumeid.

Allikas: Häirekeskus

 

 

Järgnevad päevad

Kuressaare Veevärk kaasas intsidendi lahendamisse Rapla Vee ning TalTechi eksperdid. Suurimaid vaidlusi tekitas küsimus, kas vee tarvitamisel võib lubada piirkondlikke erisusi. Juhinduti vee kvaliteedile kehtestatud nõuetest, mille kohaselt on lubatud E.coli norm null. Seetõttu otsustati anda selge sõnum, et kuni E.coli pole veevõrgust kadunud, ei saa vee tarvitamist kergekäeliselt lubada.

22. mail loeti kriisistaabi töö lõppenuks, sest laekusid kolmandad järjestikused negatiivsed laborianalüüsid, mis kinnitasid joogivee puhtust peatrassides. Üksikuid leide võis esineda kinnistute sisestest torustikest ja seetõttu kutsuti elanikke korduvalt üles majapidamiste veesüsteeme läbivoolutama. Sama palve edastati ka ettevõtetele, kuid erilise tähelepanu all olid toidukäitlejad, kellelt oodati enesekontrolli meetmena täiendavate veeproovide tegemist.

 

 

Millised on juhtunu õpikogemused?

 

Leena Albreht

Kui joogivee käitleja annaks avariist kohe teada, saaksid kõik osapooled kiiremini reageerida.  Sama teema on joogivee analüüsidega – need tulnuks võtta kohe pärast avariid.

Niisiis tuleb veeettevõtjatel torustike ehitus- ja remonditööde järel ning saastumise kahtluse korral uurida põhjusi, kohe  võtta proove, rakendada vajalikke abinõusid puuduste kõrvaldamiseks ning teavitada puudustest viivitamata tarbijaid ja käitlemise asukohajärgset Terviseameti struktuuriüksust.

Vee-ettevõtjal kui elutähtsa teenuse osutajal peab olema koostatud vastav riskianalüüs ja toimepidevusplaan, mis on kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud.

Tuleb valmis olla selleks, et taolised joogivee saastumised võivad kesta pikalt. Näiteks sarnase intsidendi puhul Lääne-Virumaal Sõmerul võttis lõplik mahutite, trasside ja joogivee puhastamine aega 1,5-2 kuud, sest kanalisatsiooniavarii tõttu torustikku sattunud A-hepatiidi viirus oli visa kaduma. Saaremaa olukord lahendati sellega võrreldes isegi kiiremini ning valdavalt aitas kaasa Kuressaare Veevärgi tegutsemine torustike puhastamisel, kuid oluline osa oli ka elanikel/ettevõtetel, kelle kaasabil kinnistute, asutuste ja elamute torustikke läbi voolutati.

 

Kadri Juhkam

Väljakutseks osutus see, kuidas töövälisel ajal inimestega kontakti saada, sest vahel ei saa veeanalüüside võtmisega oodata.

Elanikkonna teavituse osas osutus probleemseks, millist infot ja mis kanaleid pidi jagada. Kuivõrd Terviseamet on ekspertasutus ja ei saa anda oletusi, vaid vajab saastumise tõendamiseks kinnitatud laboritulemusi, ei saanud me esialgu täiesti kindlad olla, et haigestumine on kindlasti seotud veeavariiga. Esmakordsel vestlusel veekäitlejaga andis veekäitleja esmase hinnangu, et selle avarii korral ei olnud joogivee saastumine võimalik. Terviseamet jäi siiski kahtlevale seisukohale. Niisiis leppis Saaremaa inspektor dr Laidnaga kokku, et tema teeb Facebooki-postituse ja palusime veekäitlejal hoiatuse võimalikust saastumisest oma kodulehele üles panna. Samuti palusime veeettevõtjal vallaga ühendust võtta, et omavalitsus saaks hakata omakorda elanikkonda informeerima ja edasisi tegevusi planeerima.

Mida saaks paremini teha, on info vahetamise kiirus. Samuti tuleb tunnistada, et esialgse info valguses ei olnud võimalik hinnata sündmuse võimaliku eskaleerumise ulatust. Edaspidi tuleb võtta hoiak „eelda alati kõige hullemat“. Kohaliku omavalitsuse kaasamine ei õnnestunud kõige paremini, sest usaldasime liigselt veekäitleja operatiivsust.

 

Juta Varjas

Haigestunute väljaselgitamiseks, olukorra jälgimiseks ning tõrjetegevuste pidevaks hindamiseks on vajalik kõikide osapoolte hea koostöö ja täpne rollijaotus. Terviseameti regionaalosakond suhtles pidevalt haigla, veeettevõtte ja kohaliku vallavõimuga, et leida parimaid lahendusi.

Tahan rõhutada, et kuigi kohati tundusid Terviseameti otsuselt liialt karmid, oli tegemist siiski väga tõsise juhtumiga, millel võivad ohtliku bakteriga saastumise korral olla surmavad tagajärjed. Näiteks 1993. aastal vajas Sõmerul joogivee saastumise tõttu haiglaravi 100 inimest ja kokku haigestus 545 inimest.

Reovee sattumisega joogivette ei ole haigestumise põhjustajaks kunagi vaid üks haigustekitaja ja see palett on suurem. Veekaudsete nakkuste puhanguid põhjustavad reeglina need haigustekitajad, mille nakatav doos on väike ning haigestumise põhjustamiseks on neid vaja suhteliselt vähe - vees toimub nõndanimetatud haigustekitajate lahjendus. Teiseks peavad haigustekitajad olema vees levimiseks vastupidavad ja suutma selles keskkonnas ellu jääda. 

Kriisis jäi tähelepanuta see, et nakkushaiguste puhul avalduvad sümptomid (haigustunnused) ajalise viibega (inkubatsiooniperiood on erinevate haigustekitajate puhul 3-8 päeva, maksimaalselt kuni 10 päeva) ja seepärast ei ole haigestumise andmete alusel võimalik inimesi ennetavalt kaitsta (joogivee saastumine oli juba toimunud ja vett oli juba joogiks tarvitatud). Niisiis oleks saanud Kuressaare juhtumile kiiremini reageerida, kui Terviseamet oleks teadnud toimunud veeavariist, mis mõjutas joogivee kvaliteeti. Laboratoorsel uurimisel on taolistel juhtudel väga suur roll ja seda nii joogivee proovide kui ka patsientide proovide uurimisel. Laboritulemuste alusel saame anda käitumisjuhiseid ja hinnata ohtu.

 

 

Imre Kaas

Ohuteavituse saatmine peab tulevikus toimima viivituseta. Kuivõrd EE-ALARM on kasutusel olnud väga vähe aega ning sellise ulatusega kriisis kasutati teavitust üldse esimest korda, saab nüüdseid kogemusi kasutada tehnilise poole parandamiseks, et tulevastes kriisides oleks süsteem veatum. Igas kriisidega seotud asutuses peab olema inimene, kes on võimeline sõnumit võimalikult kiirelt välja saatma.

Kuigi antud kriisis oli Terviseameti rolliks oma ekspertteadmiste jagamine ja analüüside tegemine, oodati meilt ilmselgelt rohkem. Sellise hädaolukorra lahendamine peaks muidu olema kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuid Terviseamet võttis juhtrolli. Seetõttu on võimalik tagantjärele esitada süüdistusi, justkui oleks amet kriisijuhtimises läbi kukkunud ja olukorra lahendamiseks polnud mingeid plaane. Tegelikult talitati just nimelt nende plaanide järgi, mis on joogivee fekaalse saastumise lahendamiseks ette nähtud. Vastavat ministri määrust võivad kõik lugeda kasvõi Riigi Teatajast.

Terviseametile on ette heidetud viivitusi juhiste andmistel, kuigi nende koostamisel arvestati haigestumise ulatust ja küsimusi, mida riigi kriisitelefonilt 1247 kõige enam küsiti. Tõsi on see, et põhjalikum küsimused-vastused stiilis artikkel ilmus Terviseameti veebis 9. mail, kuigi oleks võinud seal olla juba päev varem, kui saadi E.coli esinemisele esmane kinnitus. Teisalt suunati inimesed SMS-i kaudu helistama just 1247 infotelefonile, mille operaatoritele anti jooksvalt läbi situatsiooniraporti uuendamise lisainfot. Sealt oleks enamikele küsimustele juba varem vastused kätte saanud ja peamine soovitus oli ju väga selge algusest peale – ärge kraanivett jooge ega keetmata tarvitage.

Tuleb tunnistada, et ühistel kohtumistel võinuks anda selgemaid juhiseid partneritele, et nad teeksid täiendavat teavitust teemadel, mis jäävad rohkem nende vastutusalasse. Nii näiteks tundsid ettevõtjad puudust selgetest juhistest, mis puudutasid majutusasutustes vee kasutamist ning toidukäitlejatele ei jõudnud piisavalt kiiresti kohale sõnumid selle kohta, kas toidu valmistamiseks võib trassivett kasutada või mitte.

Terviseametilt oodati niisiis kriisi üldist juhtimist ning väga laia kommunikatsiooni korraldamist, mis pole tegelikult kohaliku tasandi kriisis ameti ülesanne. Sujuvalt selline roll siiski võeti ja tagantjärele tarkusena ei olnud see kõige mõistlikum otsus. Terviseameti peadirektor Birgit Lao on targalt öelnud, et Terviseameti kokku kutsutud staabi olemasolu ei võtnud kohalikult omavalitsuselt ja veekäitlejalt ära elutähtsa teenuse osutaja rolli. See ülesanne ei tulnud üle Terviseametile. Vastupidi - meie pidanuks andma neile nõu nakkushaiguste ja joogivee teemal, et nemad saaksid täita elutähtsa teenuse osutaja rolli.

 

Veel uudiseid samal teemal

15.05.2024

Täna toimub Kevadtormi raames välihaigla õppus

Täna toimub Paikusel välihaigla EMT-2 (Emergency medical team type 2) õppus. Õppuse käigus harjutatakse patsientide voo käsitlemist koostöös Kaitseväega.

18.03.2024

Puukentsefaliidi juhtude arv on Eestis viimaste aastatega pea kolmekordistunud

Eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 209 inimest. Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtude arv Eestis viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud. Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Seega on just praegu õige aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.