Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Algaval suplushooajal tõuseb seiratavate veekogude arv

Foto: Pixabay

Suplushooaja avamiseks 1. juunil on tänase seisuga valmis 53  supluskohta, mille rannad on heakorrastatud ning mille veekvaliteet on kõikjal  nõuetele vastav.

Veekvaliteedi seiret tehakse kokku  85 supluskohas, neist 37 on mererannad ja 48 siseveekogu. Esmakordselt  on vee kvaliteet jälgimise all üheksas uues supluskohas.

Suplusvee kvaliteeti jälgitakse Harjumaa 20, Ida-Virumaa 10, Tartumaa 10, Järvamaa 9, Pärnumaa 6, Hiiumaa 5, Jõgevamaa 4, Valgamaa 4, Läänemaa 3, Lääne-Virumaa 3, Võrumaal 3 ja Saaremaal 3 suplusrannas. Vähem seiratavaid supluskohti Viljandimaal, Raplamaal ja Põlvamaal.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lembi Tiksi sõnul on selle suplushooaja suurimaks muudatuseks see, et enam ei nõuta avalikes supluskohtades riietuskabiinide, tualettruumide ja prügiurnide olemasolu. „Muudatuse tingis asjaolu, et vana  korra kõrged nõudmised tekitasid praktilises elus paljudele supluskohtade valdajatele probleeme ning takistasid seega supluskoha asutamist,“ ütles Tiks, kelle sõnul pole supluskohana mitteregistreeritud veekogu valdaja kohustatud ka võimalikku reostusohtu näitavaid veeproove tegema. „Tulemuseks oli  olukord, kus inimesed käisid supluskohtades suplemas, mille veekvaliteet ei vastanud nõuetele.“ Tiksi sõnul ei saa terviseamet sellistes kohtades suplemist takistada, mistõttu tuleb suurendada seiratavate supluskohtade arvu. „Kuna eelkõige on oluline kaitsta inimeste tervist, on oluline suurendada avalike supluskohtade arvu ning motiveerida nende haldajaid vee kvaliteeti regulaarselt kontrollima. Sel aastal on näha, et huvi veekogu supluseks avada ja seega vee kvaliteeti kontrollida on eelmise aastaga võrreldes suurem.“

Supluskohad peavad olema suplushooajal hooldatud ja korrastatud. Supluskohas on alati olemas suplejatele nähtavas kohas suplusvee kvaliteedi info ja supluskoha valdajate kontaktandmed.

"Supluskohtades riietuskabiinide, tualettruumide ja prügiurnide olemasolu mittenõudmisest lähtuti sellest, et meil on ikkagi mõtlevad inimesed ning selliseid elementaarseid asju ei pea määrusega reguleerima. Kõik peab olema mõistlik," ütles Tiks, kelle sõnul peab iga kohalik omavalitsus või supluskoha omanik ise otsustama, kuidas tagada heakorda ja teenuse kvaliteeti. "Peamine eesmärk on see, et inimestele peaks olema tagatud ohutus ja mugavus. Paljudes kohtades on olemas näiteks parklad kuigi nad ei ole määrusega nõutud, kuid see on väga oluline. Paljudes supluskohtades on olemas ka mänguväljakud - nad samuti peavad olema  korras ja ohutud- ka see ei ole suplusvee määrusega reguleeritud ega nõutud."

Lisaks on heakorra tagamise teema reguleerud kohalike omavalitsuste heakorra eeskirjades ja jäätmehoolduseeskirjades. Igal omavalituses on olemas heakorra eeskiri, kus on täpselt määratud, mida võib teha avalikus kohas ja mida mitte. Näiteks ei tohi risustada ja reostada territooriumi ja ehitisi, ei tohi visata maha prügi. Jäätmevaldaja on kohustatud kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid ja tagama nende tühjendamise vajaliku sagedusega. Puudus vajadus erinevate määrustega ühe ja sama asja dubleerimiseks.

Sarnaselt varasematele nõuetele, peab supluskoht ka nüüd enne suplushooaja avamist ja selle vältel olema hooldatud ja korrastatud. Selle asemel, et panna ühed ranged raamid kõikidele Eesti supluskohtadele, saab nüüd iga supluskoha omanik ise oma supluskoha eripärast tulenevalt otsustada, kuidas ta oma supluskohas heakorda ja teenuse kvaliteeti tagab.

Kuna inimesed on harjunud suplemas käima ka avalikes looduslikes veekogudes, tuleks suplejail alati ka ise vee puhtuses veenduda. Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, õlikile või on vesi läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam. Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist vältida ka nõuetele vastavas ja vee kvaliteeti seiratavas supluskohas. Sellel aastal ei tohi unustada avalikes supluskohtades ka mõistliku vahe hoidmist teiste inimestega.

Supluskohtade veekvaliteedi andmetega on suplushooaja jooksul võimalik tutvuda terviseameti kodulehel http://vtiav.sm.ee/ Eelmise suplushooaja vältel võeti kõikidest jälgitavatest supluskohtadest kokku ligi 600 suplusveeproovi, neist ligi 200 terviseameti järelevalve käigus.  

Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli (kolibakteri) ja soole enterokokkide hulka. Need on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna nad võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku fekaalse reostatuse määratlemisel.

Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini.

Vaata ka suplushooaega ja koroonaviirust puudutavaid küsimusi/vastuseid www.terviseamet.ee/et/keskkonna-tervis/inimesele/suplus-ja-ujulavee-ohutus/kkk-2020-aasta-supelhooaja-kohta

Veel uudiseid samal teemal

07.11.2024

Ragnar Vaiknemets: Miks saavad perearstidest elutähtsa teenuse osutajad ja mida see kaasa toob?

Terviseamet korraldas koostöös Eesti Perearstide Seltsiga konverentsi kriisireguleerimise teemal, kus oli muu hulgas kõne all peremeditsiini kui tulevase elutähtsa teenuse osutaja roll. Mida see uus roll tähendab perearstisüsteemi jaoks ja milliseks kujuneb nende tähtsus tulevastes kriisides?

07.11.2024

Ülevaade nakkushaigustest: Praegu on õige aeg gripivastaseks vaktsineerimiseks

Ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste, sh ka COVID-19sse ja grippi haigestumine püsib stabiilsena, haigestumuse intensiivsus on madal ja iseloomulik praegusele aastaajale. Püsivat gripiviiruse ja RS-viiruse levikut ei ole veel täheldatud.