Alanud on uus gripihooaeg 2010/2011

Terviseameti poolt tellitud värskest gripiuuringust selgus, et alanud gripihooaja eel plaanib end kindlasti gripi vastu vaktsineerida vaid kolm protsenti elanikest. Ülejäänud inimesed loodavad pääseda gripist korralikult käsi pestes ja küüslauku süües.

Perearst Iris Koort ütles teisipäeval toimunud pressikonverentsil, et gripi eest kaitseb kõige kindlamini ikkagi vaktsineerimine ja head eeskuju peaks andma just arstid, kuna vaktsineerimata arstid on potentsiaalsed viiruse levitajad vastuvõtlike inimeste hulgas. „Isegi kui perearst ise ei haigestu, siis võib vaktsineerimata arst olla gripiviiruse kandja vastuvõtlike inimeste jaoks,“ selgitas dr Koort.

Vaktsiin on kõikides perearstikeskustes olemas ja teadlikuma on end juba ka vaktsineerinud. Vaktsineerimisega peaks kiirustama riskigruppi kuuluvad inimesed, need on lapsed ja eakad alates 65-eluaastast ning krooniliste haiguste põdejad.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsari sõnul on alanud hooaja eel suurusjärgus 78 protsenti elanikest vastuvõtlikud eelmisel hooajal ringlema hakanud uuele gripiviirusele A(H1N1). Vaktsineeritud on selle viirusetüve vastu Eestis vaid 2,6 protsenti elanikest. Põdemisjärgse immuunsuse on saanud hinnanguliselt 9,5 protsenti inimestest.

Varasemate pandeemiate kogemuse põhjal võib arvata, et pandeemilise gripi viirus ära ei kao ja jääb ringlema nii eeloleval sügis-talvel kui ka lähimatel aastatel.

Gripi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste ametlikuks hooajaks loetakse ajaperioodi käesoleva aasta 40-ndast nädalast kuni järgneva aasta 20. nädalani.

Ametliku gripihooaja eel, aasta 39. nädalal pöördus arstide pool üle 4000 inimese, kes olid haigestunud ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse. 100 000 elaniku kohta haigestus keskmiselt 331 inimest. Keskmisest mõnevõrra kõrgem oli haigestumus Tartus, kõige madalam haigestumise tase oli möödunud nädala andmeil Võrumaal. Laboratoorsete uuringute põhjal enimlevinud viiruseid praegu tuvastatud ei ole.