Sa oled siin

Aasta kolmas nädal: grippi haigestunute arv kasvas nädalaga ligi kolmandiku võrra

Aasta kolmandal nädalal ehk perioodil 14.-20.01.2019 pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4390 haigestunut, neist 39,9 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 20 protsenti ning grippi haigestunute osakaal 31 protsendi võrra.

Grippi haigestumine on tõusutrendil, kuid haigestumise kõrghooaeg seisab kõigi eelduste kohaselt veel ees. Haigestumuse intensiivsust saab hinnata endiselt madalaks, kuid gripilevikut laialdaseks.

Haigestumine kasvab kõikides vanusrühmades. Enim haigestusid koolilapsed, kelle hulgas oli haigestunute juurdekasv 25 protsenti . Vanemaealiste vanusrühmas tõusis haigestumus ligi 10 ning kuni nelja-aastaste laste seas 11 protsenti.  Haigestunute seas oli endiselt kõige rohkem alla 15-aastaseid lapsi.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 80 protsendini.

Kinnituse said 298 gripiviirust, neist 291 olid A- ja 7 B- gripiviirused. Täpsemalt määratleti 9 A-gripiviirust, nendest kõikide puhul oli tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09.

Grippi haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Lääne- ja Ida-Virumaal, Valgamaal, Pärnumaal ja Tallinnas.

Raskekujulised gripijuhud

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 419 patsienti, üle 60,4 protsendi haiglaravi vavajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Haiglaravi vajanute hulgas kasvab ka vanemaealiste ja  täiskasvanute patsientide osakaal, moodustades juba peaaegu möödunud nädalal 40 protsenti hospidaliseeritutest. Nädal varem oli vastava vanusegrupi osakaal 33,3 protsenti. Tõusu üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.

Alates detsembrist on seitsme haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi kokku 20 inimest vanuses 3 – 81 eluaastat, kõik intensiivravi vajanud kuulusid riskirühmadesse.

Intensiivravi vajanud inimesed polnud kas gripi vastu vaktsineeritud või puudusid nende vaktsineerituse kohta kindlad andmed. Seega võib eeldada, et kõik intensiivravi vajanud patsiendid olid vaktsineerimata.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajanute) ülevaade põhineb Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi, Tallinna lastehaigla ning Viljandi ja Narva haigla andmetel.