Sa oled siin

52. nädal: grippi haigestumine hoogustub

Foto: Pixabay

 

Lõppenud aasta viimasel nädalal  pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2524 haigestunut, neist 47,5 protsenti olid lapsed. Laboratoorselt leidis kinnitust 210 gripijuhtu, mis on ligi kaks korda enam kui perioodil 17.-23. detsember registreeritud 109 gripijuhtu.

Seni kahel järjestikusel nädalal kasvanud arsti poole pöördunute üldarv vähenes viimasel nädalal 34 protsendi võrra ning püsib madalal tasemel. Selle põhjuseks saab lugeda alanud koolivaheaega ning pühi, sest inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole.

Samas jätkas kasvamist grippi haigestunute arv. Viimase kahe nädala jooksul grippi haigestunute arv neljakordistunud. Enamus gripijuhtudest olid kinnitatud laboratoorselt haiglate erakorralise meditsiini  osakondades, mil patsiendid lubati koju, sest nende seisund ei vajanud haiglaravi. 

Haigestumise intensiivsus võib hinnata veel madalaks, kuid grippi haigestumine on tõusutrendil.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu A- gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 62 protsendini.

44 protsenti laboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest registreeriti kuni 15-aastaste laste vanusegrupis, 35,7 protsenti olid tööealised vanuses 20-64 ning viiendik vanemaealised.

Kõige rohkem on kasvanud haigestumus laste hulgas, mis on hooaja algusele iseloomulik. Lapsed haigestuvad reeglina esimesena ning  põevad grippi üldjuhul kergemalt. Vanemealiste patsientide haigestumine grippi on sageli seotud haigestunud laste eest hoolitsemise või nendega koos viibimisega. Kahjuks, vanemaealised vajavad enim haiglaravi.

Sel nädalal kinnituse said 210 A-gripiviirust, neist  alatüpeeriti 3A gripiviirust, kõik olid  A gripiviiruse alatüübid (H1pdm09).

Hooaja algusest alatüüpeeriti kokku 11A gripiviirust, nendest 9 olid A(H1N1)pdm09, kaks A(H3N2).

Raskekujulised gripid

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 128 patsienti, neist üle 79 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed.

Terviseametile laekunute andmetel  on gripi tõttu intensiivravi vajanud 5 inimest vanuses 34 – 64 eluaastat, kõik  kuulusid  riskirühmadesse.

Terviseamet juhib tähelepanu asjaolule, et gripp on alati tõsine haigus, eriti ohustatud on gripihooajal väikesed lapsed, rasedad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja vanemaealised. 

Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Teisest küljest raskendab ta ise enda tervise seisundit, kuna püstijalu põdemisel on  suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

Seepärast soovitame gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.

Veel uudiseid samal teemal

Koostöölepe
19.03.2019

Koostöölepe: perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades on riiklik prioriteet

Eesti Perearstide Selts, terviseamet, Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeerium allkirjastasid täna, 19. märtsil koostöökokkuleppe perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Lepingu osalised rõhutavad, et esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades on riiklik tervishoiukorralduslik prioriteet. Ühiselt lepiti kokku eesmärgid ja tegevused, mida lähiaastatel perearstiabi kättesaadavuse ja arengu tagamiseks koostöös ellu viiakse.

04.03.2019

Täna tähistatakse ülemaailmset HPV ehk inimese papilloomiviiruse teadvustamise päeva

Alates 2018. aastast vaktsineeritakse Eestis tasuta riikliku immuniseerimiskava raames inimese papilloomiviiruse vastu 12-14-aastaseid tütarlapsi. Vaktsineerimise peamine eesmärk on hoida ära HPV-st tingitud vähke, eelkõige emakakaelavähki.