Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

5. nädal - ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine hakkab stabiliseeruma

Laboratoorselt kinnitatud grippide arv vähenes 28  protsenti, gripitaoliste haigestumiste arv püsib esialgu samal tasemel.

Sentinelsüsteemi andmetel on gripi haigestumuse intensiivsus Eestis keskmine ja geograafiline levik laialdane. Haigestumus ei ületa siiski varasemate aastate tavapäraseid gripihooaja näitajaid.

Vanusrühmade järgi haigestusid enam kuni 5 aastased lapsed. Haigestumus nende hulgas kasvas umbes 15 protsenti, koolilaste seas püsib haigestumus stabiilsel tasemel, täiskasvanute ja vanemaealiste hulgas (65 ja vanemad) vähenes haigestumus vastavalt 14 ja 16 protsenti.

Grippi haigestumus vanusrühmade järgi

Viiruste etioloogia
Viiendal nädalal püsis viiruste etioloogiline struktuur eelmise nädalaga võrreldes gripiviiruste suhtes samasugusena.

Respiratoorsetest viirustest esines endiselt enam gripi viirusi (74 %), A-gripiviiruste osakaal on 64 protsenti ning B-gripiviiruse osakaal üheksa protsenti. Kahekordistus RS-viiruste osakaal ja tõusis 15 protsendini, ülejäänud juhtudel oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega.

Laboratoorselt kinnitati kokku 116 A gripi ja 17 B gripi juhtu. Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüüpeerimine näitas, et positiivse kinnituse saanutest A gripiviirustest 64 ehk 81 % olid (H1N1) 2009.

Viiruste etiologiline struktuur viiendal nädalal

Gripihooaja algusest on laboratoorselt kinnitatud 577 A gripiviirust, neist 407 A(H1N1) 2009, 1 A(H3N2) ning 73 B gripiviirust. Domineerib A gripiviiruse alatüüp (H1N1) 2009 ehk pandeemiline gripiviirus.

Haigestumine Euroopas
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  on haigestumuse intensiivsus väga kõrge Luksemburgis; kõrge Kreekas, Norras, Leedus, Itaalias ja Ungaris. Madalaks hindavad haigestumust Küpros, Rootsi ja Inglismaa. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks.