49. nädalal kasvas gripitunnustega haigestunute arv

Arstide poole pöördus 49. nädalal kokku 4149 inimest, neist laste osakaal oli üle 55 protsendi.  

Laboratoorse kinnituse sai kuus gripiproovi, neist viis olid A ja üks B gripp. Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüüpeerimine näitas, et Eestis on ringlemas nii A gripiviiruse alatüüp H1N1(2009) ehk pandeemiline gripiviirus kui ka A gripiviiruse alatüüp (H3N2).

Kokku  kinnitati laboratoorselt 33 proovi. Valdavalt oli tegu adenoviiruste ja paragripiviirustega, vähemal määral leidus ka RSviirust.

Gripi epideemilist levikut meil siiski veel täheldatud ei ole, haigestumise intensiivsus püsib endiselt madalal tasemel. Haigestumised on peamiselt seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega.

Euroopa regioonis püsib gripi haigestumine samuti madalal tasemel, välja arvatud Inglismaa, Venemaa ja Ukraina, kus haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks.

13 riiki on andnud teada vähesest haigestumise tõusust, mis on seotud gripiviirustega.

Sentinel proovidest on gripi suhtes positiivsete proovide arv tõusnud riigiti kuue kuni kümne protsendini (Eestis -3,6%).

Inglismaal hinnatakse gripiviiruse geograafilise levikut laialdaseks, teistes Euroopa riikides on registreeritud üksikud laboratoorselt kinnitatud gripijuhud.

WHO ja ECDC ekspertide hinnangul ringlevad sel hooajal nii gripiviirus A /H1N1(2009) kui ka A/H3N2 ja B gripiviirused.

Seni pole täheldatud muutusi pandeemilise gripiviiruse A/H1N1 geneetilises ja antigeenses struktuuris ega patogeensuses, mis lubab oletada, et käesoleva hooaja gripi raskusaste sarnaneb eelmisele, pandeemilise hooajale. Enim on ohustatud väiksed lapsed ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed. Gripivastu annab kõige tõhusama kaitse vaktsineerimine

Levinuim ja efektiivsem võimalus gripi vältimiseks on igaaastane vaktsineerimine. Tuletame meelde riskigrupid, kellele kindlasti soovitatakse vaktsineerimist :

• isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
• 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;
• immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
• rasedad naised, kelle raseduse 2 või 3 trimester langeb gripihaigestumise sagenemise või epideemia perioodile;
• 65 aastased ja vanemad;
• hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid;
• tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt:)
• isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale