Sa oled siin

4. Mürgistusriskid kodudes, kus lapsed tavaliselt ei viibi

Terviseameti mürgistusteabekeskuse spetsialistide sõnul tuleb kõige enam mürgistusjuhte ette kuni 3-aastaste lastega, kes alles avastavad maailma ja kes kõik kättesaadavad kirevad ning pilkupüüdvad ahvatlused esmalt suus järele proovivad.

Mürgistusinfo telefonile 16662 saabunud kõnedest selgub, et lapsed leiavad erinevaid mürgistusi tekitavaid aineid nii külaliste poolt maha asetatud kottidest, nagisse riputatud riiete taskutest, prügikastide ümbrusest, kodumurult pärast grillipidu või lihtsalt lauaservadelt ja kapiäärtelt.

Valdav osa laste mürgistustest on õnnetusjuhtumid, mis on  piisava tähelepanu ja info olemasolu korral välditavad.

Nii näiteks tuleks vanavanematel enne laste vastuvõtmist üle vaadata oma  ravimite ja kemikaalide hoiukohad ning olla valmis selleks, et viimase külaskäiguga võrreldes võivad lapsed suuta ronida tunduvalt kõrgemale ning avada kappe, mis seni olnud kättesaamatud.

Tõsiseimad mürgistused on enamasti põhjustatud köögilauale või kapile jäetud südame- ja vererõhutablettidest. Enamus neist on juba ühekordses annuses lapsele surmavad.

Sageli pannakse lastele maale sõites igaks juhuks kaasa allergiaravimeid. Nende ja kõikide teiste ravimite puhul tuleb kindlasti arvestada arsti poolt kirjutatud annustega, sest suuremad kogused ravimit ei kaota probleeme kiiremini, küll aga võivad kutsuda esile mürgistuskaebusi.  

Paljude mürgistusõnnetuste põhjuseks on enamasti köögis kraanikausi all hoitavad söövitavad kodukemikaalid, mis on väikelaste jaoks „kerge saak“. Kuigi enamasti on neil toodetel lapsekindel kork, võib see kork avaneda kergemalt kui me oodata oskame. 

Eluaegseid terviseprobleeme võivad põhjustada ka joogipudelitesse ümber valatud kodukemikaalid. Kui laps näeb tuttava kuju või markeeringuga pudelit, haarab ta selle janu korral joomiseks, mis võib lõppeda tõsise tervisekahjustustega. Sarnaseid õnnetusi on esinenud ka täiskasvanutega.  

Kosmeetikatoodetest tasub täiskasvanutel lastele kättesaamatutesse kohtadesse ära panna erinevad depilatsioonikreemid, mis lapsele suhu ja silma sattudes on kindlalt söövitavad. Ohtlikud on ka kõik kunstküünte paigaldamisel kasutatavad lahused ja liimid.

Esmaabi ägedate mürgistuste korral:
  1. Mürgise aine allaneelamisel loputa kannatanu suu ja tee kindlaks aine täpne nimetus ning hinda võimalikku allaneelatud kogust!
  2. Kodukeemiaga mürgistuse korral ära aja kannatanut oksendama, ka aktiivsöe andmine võib olla väheefektiivne, lahjendamiseks võib anda väikeste lonksude kaupa vett, edasiseks tegutsemiseks helista infoliinile 16662
  3. Nahale sattumisel loputa nahk voolava vee all vähemalt 15 minuti jooksul! Silma sattunud kemikaali loputamiseks kulub vähemalt 30 minutit.
  4. Kemikaali või ravimi puhul hoia pakend infoliinile 16662 helistamise ajal käepärast.
  5. Söövitavate ainete allaneelamisel on oksendamise esilekutsumine keelatud. Magu tuleb pisut tugevamas kontsentratsioonis happelise vedelikuga ise toime, kuna maos on alati maohapet. Oksendamise korral toimuks uus söögitoru söövitus ja kannatanu seisund halveneks veelgi. Tõsise söövituse tunnuseks on suurenenud süljevoolus, neelamisraskus ning sellisel juhul on vaja kannatanu kiiresti  haiglasse viia
  6. Igas kodus võiks varuks olla aktiivsütt, arvestusega 0,25grammiseid tablette koguses, mis võrdub lapse neljakordse kehakaaluga. Näiteks kümnekilose lapse puhul 40 tabletti. Kindlasti ei või sellises koguses aktiivsütt lapsele anda ilma mürgistusinfoliiniga konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ja see ei aita kõikide mürgistuste puhul.

Mürgistusinfoliinile 16662 võib helistada esmaspäevast laupäevani ööpäevaringselt mistahes ägedamürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral.  Liinid avatakse esmapäeval kell 9.00 ning suletakse laupäeva hommikul 09.00. Kõne on tavatariifiga ning anonüümne.Infoliin töötab ööpäevaringselt ka pühade ajal!

Mürgistusinfoliinile 16662 helistamine on mõistlik isegi siis, kui peale kemikaali või tableti neelamist esialgu midagi ei juhtu või mürgi sattumine organismi pole kindel. Mõned kemikaalid ja ravimid hakkavad toimima pikema aja jooksul ja mõnikord on siis sümptomite tekkimisel juba liiga hilja tegutseda.