Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

31. augustil lõppeb Eestis ametlik suplushooaeg

Suplejate jaoks oli lõppenud hooajal avatud 49 avalikku supluskohta, aasta varem oli neid 50, aastal 2009 ootas ujujaid 52 ja 2008 aastal koguni 67 supluskohta.

Supluskohtade vähenemine on tingitud suuresti omanike, valdavalt kohalike omavalitsuste jaoks supluskoha pidamisega kaasnevate kulutustega. Kulutused on seotud peamiselt avalike supelrandade korrashoiu ja suplusvee kvaliteedi kontrolliga.

Nõuete kohaselt peavad olema kõik avalike supluskohtade rannad  hooldatud ning varustatud riietuskabiinide, tualettruumide,  prügikastide ning asjakohase teabega vee terviseohutuse ja supluskoha pidaja kohta. Samuti tuleb avalikus supluskohas märgistada ohutu suplusala, samas vetelpääste olemasolu rannas ei nõuta.

Lisaks avalikele supluskohtadele võttis Terviseamet suplusvee analüüse läbi suve veel 27 rannas, kus käib tavapärasest rohkem inimesi.

Suplusvee kvaliteet oli enamikes randades läbi suve hea ja suplejate jaoks ohutu. Probleeme oli veekvaliteediga vaid mõnes üksikus rannas. Nii näiteks oli juulis lühikesel perioodil mittesoovitav ujuda Valgas Pedeli rannas ja augustis Kuressaare rannas. Vaatamata pikalt väldanud soojale esines sinivetikaõitsenguid sel suvel vaid Peipsi järvel Kauksi rannas, Tallinnas Harku järve rannas, Hiiumaal Kassari rannas ja vähesel määral ka Järvamaal Paide järve rannas. 

 Uut suplushooaega on oodata aasta pärast 1. juunist. Järgmise suve avalike supluskohtade avamise soovi kohta tuleks Terviseametile märku anda hiljemalt maiks 2012.